Õigusnormide näited: mõiste, liigid, eesmärgid

Selle riigi õigusnormid on kirjaliku iseloomuga ja neid kasutatakse tavaliselt inimeste jaoks üsna konkreetsete õigusnormide näidetena. iga Indoneesia kodanik oma suhtumises või käitumises kehtestada sanktsioonid iga kurjategija suhtes rikkujaid.

Selle õigusnormi saab selle koostamiseks määrata vaid institutsioon või organ, kellel on õigus reguleerida kodanikevahelisi suhteid. Lisaks sellele on sisendatud ka reguleerimis- või sundimiskohustuse olemus ja karistatakse, kui keegi rikub.

Õigusnormide mõiste

Õigusnormid on valitsuse ja ametlike riigiasutuste poolt koostatud määrused. Need õigusnormid on kodanikele siduvad, nii et nende rikkumise korral saavad nad oma tegevusele vastavad sanktsioonid.

Õigusnorme võib tõlgendada kui õigusnorme, mida kasutatakse elureeglitena, mis määravad inimeste käitumise ühiskonnas. Seda elureeglit kasutatakse üldiselt selleks, et kõigi huvid oleksid kaitstud.

Õigusnormid on imperatiivse iseloomuga ja neid nimetatakse ka sundseadusteks. Samas kui fakultatiivset olemust saab eristada õigusnormide vahel, mis reguleerivad ja lisavad. Lisaks on ka segatud õigusnorme, mis sunnivad ja reguleerivad.

Loe: Õigusnorm

Õigusnormide tunnused

Arutluses on sellel õigusnormil mitmeid eristavaid tunnuseid, nimelt:

• Sisaldab reegleid kogukonnale nende tegevuste läbiviimisel.
• Kogukond tegi selle tahtmatult ja valitsus peab selle heaks kiitma.
• Järgida tuleb reegleid, mis on kohustuslikud igale kodanikule.
• Igaüks, kes seda rikub, saab karistada.

Õigusnormide tunnused

Üldjuhul on õigusnormidel reguleerivad, sunnivad ja siduvad omadused. Neid omadusi saab muu hulgas kirjeldada:

• Reguleerige: Õigusnormid sisaldavad erinevaid reegleid, mida kasutatakse inimeste käitumise reguleerimiseks igapäevaelus.
• Sundimine: Õigusnormid sisaldavad eeskirju käskude ja keeldude kohta, mis on sunniviisilised ja mida kõik selles osalejad peavad järgima.
• Siduv: Õigusnormidel on erinevad reeglid, mis on siduvad ja kehtivad kõigile. Kõigil on seaduse silmis kindlasti sama positsioon, seetõttu peavad kõik alluma kehtivatele õigusnormidele. Õigusnormid seovad ka kõiki sõltumata nende taustast või ametikohast.

Loe: Mitmesugused normid

Õigusnormide liigid

Ühiskonnaelus jagunevad õigusnormid kahte tüüpi, nimelt kirjalikud õigusnormid ja kirjutamata õigusnormid. Nendel kahel õigusnormitüübil on positsioon ühiskonnas kehtivate reeglite jõustamiseks, kuid loomulikult on need erinevad nende edastamise poolest.

1. Kirjalik seadus

Nagu nimigi ütleb, on "kirjalik seadus" reegel, mille on koostanud volitatud institutsioon kirjalikus vormis. Kirjalikud seadused võivad olla lehtede kujul, nagu seadused ja valitsuse määrused, mille seadused on meie elus kasutamiseks piisavalt tugevad.

See kirjalik seadus kehtib igakülgselt ja on riigis kõigile siduv, kuna see on kirjalikult ratifitseeritud rajoonides, provintsides, alamrajoonides ja külades. Lisaks jagunevad kirjalikud õigusnormid kaheks osaks, nimelt järgmiselt:

a. Kriminaalõigus

Kriminaalõigus on mitmesugused määrused, mis määravad, milliseid toiminguid ei tohi sooritada ja mis liigitatakse kuritegudeks.

See kriminaalseadus reguleerib ka seda, milliseid seadusi võib anda kuriteo rikkujatele. Tavaliselt karmide sanktsioonide vormis ja kaasatakse õiguskaitseorganid.

Seaduse rikkujatele võib kohaldada sanktsioone kahju, nii materiaalse kui ka mittemateriaalse kahju tekitamise eest lähimatele inimestele ja laiemale kogukonnale. Näited juhtumitest nagu majaomaniku röövimine ja mõrv.

Röövi toimepanijat, kes tapab, karistatakse kriminaalkoodeksis (KUHP) sätestatu kohaselt vangistusega ja rahatrahviga.

b. Tsiviilõigus

Tsiviilõigust saab tõlgendada osana kirjapandud õigusnormidest, mis sisaldavad reegleid sotsiaalse rühma või ühiskonna üksikisikute hüvanguks. Selles on reguleeritud ka iga isiku õigused ja kohustused.

Üldjuhul on see tsiviilõigus seotud isiklike küsimustega, mis ei kahjusta paljusid osapooli ega laiemat kogukonda. Tsiviil- või eraõigusena kohaldatakse seda tsiviilõigust nii kirjalikul kui ka kirjutamata kujul.

Näiteks võlgade probleem, mis ei puuduta laiemat kogukonda. Kaotust tunneb ainult inimene ise. Selle seaduse rikkujatele kohaldatakse tavaliselt sanktsioone vastavalt tsiviilõiguse raamatus, nimelt kriminaalkoodeksis sisalduvatele reeglitele.

2. Kirjutamata seadus

Kirjutamata seadus kehtib kõigile ühiskonnaliikmetele ja on siduv. See seadus on aga mitteametlikult kirjas Riigi Teatajas, millel on juriidiline jõud. Üldjuhul on kirjutamata õigust laiema kogukonna elust lihtne leida.

Seadus hakkab loomulikult reguleerima nende inimeste elu ja tegevust, keda seovad seadused, mida kirjalikul õiguslehel ei reguleeri.

Tavaliselt keskendub seadus tõekspidamistele, mis on põlvest põlve edasi antud kitsama ulatusega teistele õigusekasutajatele. Mõnikord muutub see seadus vastavalt kogukonna vajadustele, kuna see on kirjutamata.

Vähe sellest, kirjutamata seaduses on rikkujatele ette nähtud ka sanktsioonid sotsiaalsete karistuste, trahvide, mahaarvamiste või tavapärasest suguharust väljasaatmise näol. Tavaliselt antakse kirjutamata õiguse autoriteet traditsioonilistele juhtidele või traditsioonilistele juhtidele.

Loe: Roppus

Õigusnormide allikas

Õigusnormide allikas pärineb tavaliselt määrustest, mis on pädeva valitsuse poolt eelnevalt kindlaks määratud. Üldjuhul on meie riigi õigusnormid tuletatud 1945. aasta põhiseadusest.

Õigusnormide koostamisel kehtivad erinevad eelnevalt kirjutatud reeglid. Seda, kas see kirjalik reegel kehtib või mitte, saab tavaliselt uuesti kinnitada näiteks riigis olemasolevate elektriliste tööriistade kaudu, nagu prokurörid, politsei või kohtunikud.

Normidel on ka oma olemus, mis nõuab kõigi ühiskonnaliikmete või kogukonna iga liikme kaasamist inimesed peavad järgima reegleid, mis kehtivad vastavalt seadusele või mida on koostanud esimees kohandatud. See kehtib loomulikult kõigi piirkonna kogukondade kohta.

Õigusnormide kehtestamise protsess

Kogukonnaelu koosneb tavaliselt mitmest erineva taustaga inimesest. Et kogukonnaelu oleks rahulikum ja rahulikum, peavad olema normid, mis seda reguleerivad.

Seda seetõttu, et norme hakatakse kasutama viitena igapäevaelus. See on olemasolevate õigusnormide kujunemise taust. Kogukonnaelu muster on üsna mitmekesine ja selle aluseks on ka kogukonna käitumine.

Selleks, et head väärtused kehtiksid objektiivselt ja ei vallandaks jagunemist, kujundatakse õigusnormid tavaliselt suuliselt. Aja edenedes tehti aga õigusnorme kirjalikult.

Seda selleks, et väärtusi saaks objektiivselt kasutada. Indoneesias õigusnormide loomise protsessis on mitu etappi, mida nimetatakse seadusteks.

Õigusnormide sanktsioonid

Erinevalt teistest normidest on õigusnormides tavaliselt ette nähtud sanktsioonid nende rikkujatele ja need fikseeritakse kirjalikult. Selles õigusnormis esinevad sanktsioonid võivad olla karistuse, rahatrahvi või sotsiaalse karistuse vormis. No need sanktsioonid kehtivad igale kogukonna liikmele, kes neid õigusnorme rikub.

Seaduserikkujatele sanktsioonide kehtestamise eesmärk on tagada ühiskonnas korra hoidmine ühiskonnaelus. Sanktsioone tehakse ka rikkujatele määratud artiklite alusel.

Lisaks võivad rikkujatele määratavad õiguslikud sanktsioonid kuriteo vormis, nimelt kahtlustatava suhtes tehtud kohtuotsus: kohtunik, kellele määratakse kriminaalkoodeksi artiklis sätestatud vanglakaristus, rahatrahv või surmanuhtlus 10.

Vähe sellest, õigusnorme reguleeriv tsiviilõigus võib määrata karistusi deklaratiivsete, hukkamõistvate ja põhiseaduslike otsuste alusel. Allpool on toodud sanktsioonid, mis on kehtestatud õigusnormide rikkujatele vastavalt kehtivale kriminaalkoodeksile:

Kriminaalkoodeksi (KUHP) artikli 351 näide:

1. Tagakiusamise eest karistatakse maksimaalselt kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega või maksimaalse rahatrahviga kuni neli tuhat viissada ruupiat.
2. Kui see lõppeb surmaga, ähvardab kurjategijat maksimaalselt seitsmeaastane vangistus.
3. Tagakiusamist võrdsustatakse tahtliku tervise kahjustamisega.
4. Selle kuriteo toimepanemise katse ei ole karistatav.
5. Kui teoga kaasneb raske kehavigastus, ähvardab süüdlast maksimaalselt viieaastane vangistus.

Loe: Sotsiaalsed normid

Näited ja õigusnormide rikkumised

1. Näited õigusnormidest ühiskonnas

2. Indoneesia õigusnormide näited

3. Õigusnormide näited koolis

4. Õigusnormide näited kodus

5. Näited õigusnormidest igapäevaelus

Näite põhjal on õigusnormidel oma rühmad. Muu hulgas on järgmised:

Õigusnormid reguleeritud suhete osas

• Avalik õigus on seadus, mis sisaldab reegleid riigi ja kodanike vaheliste suhete kohta, näiteks: HTUN, HTN, Kriminaalõigus
• Eraõigus on seadus, mis sisaldab kodanike ja riigi suhteid reguleerivaid regulatsioone, nagu tsiviilõigus ja äriõigus.

Õigusnormid kohaldamisala poolest

• Põhiseadus on seadus, mis kehtib tänapäeval teatud kogukondadele teatud valdkondades. Tegelikult on õiguseksperte, kes annavad sellele konstitutsioonile kui õigussüsteemile juriidilise nimetuse.
• Konstitendumiõigus on seadus, mida saab kohaldada tulevikus või tulevikus
• Inimseadus on seadus, mis võib kehtida kõikjal ja igal ajal ja kehtib kõigi inimeste kohta siin maa peal.

Eelnev on õigusnormide selgitus koos näidetega ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest. Hea kodanikuna tuleb järgida õigusriigi põhimõtteid, kui te ei soovi, et teie suhtes kohaldataks sanktsioone, mis võivad olla kerged kuni karmid sanktsioonid, kui keegi neid rikub.