JAVA tõlkimine indoneesia keelde (ngoko ja krama)

Nagu me teame, on Indoneesia riik, mis on väga rikas erinevate kultuuride poolest.

Mitte ainult kohalik kunst, vaid ka keelest on saanud rahva hindamatu rikkus.

Jaavalased ise on üks suurimaid selle saarestiku elanikke. Nii et mitte siis, kui paljud on uudishimulikud ja soovivad keelt õppida jaava tõlke või jaava keele sõnaraamatute kaudu või isegi otse vestelda jaava keelega.

Mõningaid jaavakeelseid sõnu on ka lihtne mõista, kuna need pärinevad indoneesia keelest.

Jaava keelel on erinevad tasemed, alates peentest kommetest, inggil kramast ja ngokost.

Neile teist, kes soovivad jaava keelt õppida, pakume allpool tõlketeenust või tõlgime jaava keele indoneesia keelde.

Ülaltoodud jaava keele tõlkija muudab sõnade tõlgendamise või indoneesia keelest jaava keelde tõlkimise lihtsamaks.

Ülaltoodud Java tõlkeprogrammis toetatud Java keele variatsioonid hõlmavad jaava keeles mitmeid krama (tasemeid), näiteks:

1. jaava krama: See on viisakas jaava keele tase
instagram viewer
2. jaava kramantara: See on jaava keele tase kommete vormis, kuid segatuna inglise keelega.
3. Wredha-Krama jaava keel: on vanade inimeste kombekeel.
4. Jaava turu kombed: See on kombekeel suulises vormis.

jaava keel

Jaava keel on austroneesia keel, mida Java kesk- ja idaosa jaava hõimu elanikud kasutavad väga laialdaselt.

Jaava keelt räägib ka Indoneesia teistes osades elav jaava diasporaa. Näited on Sumatral ja Kalimantanil ning väljaspool Indoneesiat, nagu Holland, Suriname ja Malaisia.

Jaava keele kõnelejate koguarv on 2006. aastal hinnanguliselt kuni 75,5 miljonit inimest.

Java ajalugu

Laias laastus jaguneb jaava keele areng kaheks erinevaks keelefaasiks, nimelt vana-jaava keeleks ja uueks jaava keeleks.

Siin on selgitus:

1. Vana jaava keel

Varaseim vana-jaava keele vorm, mis on kirjas säilinud, on Sukabumi raidkirjas, mis pärineb aastast 804 pKr.

Alates 9. kuni 15. sajandini on seda ühte keelt tavaliselt Java saare piirkonnas kasutatud.

Vana jaava keel on tavaliselt kirjutatud stroofi kujul, seetõttu nimetatakse seda sageli ka kui kawi (kirjakeel).

Vanajaava keeles kasutatav kirjasüsteem on Indiast alguse saanud Pallawa skripti mugandus.

Peaaegu 50% kogu vana jaava kirjasõnavarast on juurdunud sanskrit, kuigi vanal jaava keeles on ka mitmeid laenatud sõnu mitmest teisest Indoneesia keelest Saarestik.

Mitmetes käsikirjades alates 14. sajandist kasutatud vana-jaava keele mitmekesisust nimetatakse sageli ka "keskjaava keeleks".

Kuigi erinevaid vana-jaava ja keskjaava keeli ei kasutata Java piirkonnas enam laialdaselt 15. sajandil, kuid mõlemat sorti kasutatakse Balil usuliste rituaalide jaoks endiselt tavaliselt.

2. Uus jaava keel

Uusjaava keel kasvas alates 16. sajandist jaava keele peamiseks kirjanduslikuks sordiks.

See keelevahetus toimus samaaegselt islami mõju saabumisega.

Alguses põhines uusjaava keele standardne valik Java põhjaranniku keelte mitmekesisusel, kus tollased inimesed olid islamiusku võtnud.

Selles erinevates keeltes kirjutatud teostel on palju islami nüansse ja mõned on malaikeelsete tõlgete kujul.

Uus jaava keel võttis kasutusele ka araabia tähed ja kohandas need pegoni tähtedeks.

Matarami taaselustamine tõi kaasa mitmesuguseid standardseid jaavakeelseid kirjutisi, mis nihkusid rannikualadelt sisemaale.

Surakarta ja Yogyakarta kirjanikud säilitasid just selle kirjaviisi mitmekesisuse, nii et sellest sai tänapäeval jaava keele standardsordi aluseks.

Kirjutamissüsteem

Hiljuti keel Kaasaegne jaava keeles on kirjutatud nelja tüüpi skripte, nimelt jaava skripti, pegoni tähestikku, ladina tähestikku ja muid kirju.

Siin on lühike selgitus:

1. jaava tähestik

Jaava kiri on Brahmi perekonda kuuluv kiri, mis on tuletatud Pallawa kirjast Kawi kirja kaudu.

Stsenaarium ilmus 16. sajandil, täpselt kuldajastul kuni Majapahiti kuningriigi lõpuni.

Sel ajal on jaava kirja laialdaselt kasutatud avalikes kohtades, eriti Surakarta ja Yogyakarta piirkonnas.

Jaava skript on installitud ladina tähestiku saatel tänavasiltide, agentuuride nimede või avalikes kohtades.

Jaava kiri on ka bali kiri ja cireboni kiri, mis mõlemad pärinevad jaava kirja 16. sajandi varasematest versioonidest.

2. Pegoni tähestik

Sõnal pegon on tähendus "hälbiv", mis tähendab, et kui araabia tähestikku kasutades kirjutatud jaava keel on midagi ebatavalist.

Pegoni tähestik ilmus samaaegselt islami sisenemisega Javasse ja arenes välja Demaki kuningriigi kuldajastul Pajangi kuningriigiks.

See pegoni tähestik on seotud jawi (araabia – malai) tähestikuga, võttes kasutusele mõned standardsed araabia tähed, mis on lisatud uute tähtedega, millel pole araabia keelega absoluutselt mingit pistmist.

Kuigi see lõhnab araabia järele, ei saa araablased sellest tähestikust aru.

Kui jawi tähestikus pole alati täishäälikuid / täishäälikumärke, siis pegoni tähestikus on täishäälikuid ja ilma.

3. Ladina tähestik

Ladina tähestikku hakati intensiivistama erinevate jaava ja pegoni kirjadega kirjutatud teoste transkribeerimiseks 19. sajandil.

4. Teised tegelased

Iidsetel aegadel kirjutati see iidne jaava keel kawi ja nagari skripti kasutades.

Seda kirja leidub sageli erinevates 8.–16. sajandi raidkirjades, see kiri kogeb jätkuvalt muutusi nii vormis kui ka tüpograafias.

jaava murre

Narratiivi põhjal J. J. Ras, kes on Leideni ülikooli jaava keele ja kirjanduse professor, nagu ka mitmete jaava murrete puhul, mis on rühmitatud nende leviku alusel.

Nende hulgas on:

1. Keskmurre

Madiun-Kediri-Blitar, Surakarta-Yogyakarta, Blora-Rembang-Pati, Semarang-Demak-Kudus-Jepara piirkondade jaoks.

2. Lääne murre

Indramayu-Cireboni, Banyumas-Bageleni, Banteni, Tegal-Brebes-Pekalongani piirkondade jaoks.

3. Ida murre

Banyuwangi, Surabaya-Malang-Pasurusani piirkonna jaoks.