Teaduslik lähenemine: määratlus, eesmärgid, etapid, näited

Teadusliku lähenemise olemasolu õppe- ja kasvatustegevuses on suunatud sellele, et õpilastel oleks kriitilise, teadusliku ja analüütilise mõtlemise oskused.

See teaduslik lähenemine on ka õppemudel, mis kasutab teaduslikku meetodit oma õppetegevuses.

Selle võimaluse saavutamiseks on võimalik rakendada 5M-i, nimelt jälgida, küsida, proovida, töödelda ja suhelda.

Järgnevalt käsitleme teaduslikku lähenemist üksikasjalikumalt, palun lugege hoolikalt.

Teadusliku lähenemise mõistmine

Järgnev on arusaam teaduslikust lähenemisviisist mitmete ekspertide sõnul, sealhulgas:

a. Haridus- ja Kultuuriministeerium

Teaduslik lähenemisviis on õppimismudel, mis hõlmab erinevaid teaduslikke põhimõtteid. Alustades andmete kogumisest küsimuste esitamise, vaatlemise, katsete tegemise, teabe ja andmete töötlemisega kuni suhtlemiseni.

b. Vikipeedia

Teaduslik lähenemine on lähenemine, mida tuleb kasutada koolides õppimisel, olgu see siis põhikoolis või koolis Kesktase, mis põhineb 2013. aasta õppekava reeglitel või mida tavaliselt nimetatakse õppekavas rakendatavaks õppe teaduslikuks raamistikuks 2013.

c. Rusman

Teaduslik lähenemisviis on õppimisviis, mis annab õpilastele ruumi õppematerjalide uurimiseks ja väljatöötamiseks. Ja võimeline realiseerima võimeid läbi erinevate õppetegevuste, mis on õpetaja poolt kavandatud.

Teadusliku lähenemise eesmärk

Teaduslikku lähenemist kasutaval õppemudelil on mitu eesmärki, näiteks:

1. Soodsa õpikeskkonna loomine

Seda ühte lähenemisviisi rakendades loodab iga koolitaja luua soodsa õpikeskkonna mitmete tegevuste kaudu, mis on süstemaatiliselt kavandatud.

Õppijakeskse õppega loodetakse ka kujundada aktiivne ja produktiivne õpikeskkond.

2. Mõtlemisoskuste parandamine kõrgemal tasemel

Selle lähenemise üks eesmärke on parandada ja arendada õpilaste kõrgemat mõtlemisoskust.

Eeldatavad kõrgetasemelised mõtlemisoskused on järgmised:

• Kriitiline mõtlemine,
• analüütiline,
• süntees,
• ning suudab teha õpitava materjaliga seotud uuendusi või originaalseid ideid.

3. Parandage kontseptsioonist arusaamist

Praktikas viib teaduslik lähenemine õppetegevusteni, et iseseisvalt kontseptsioone leida ja arendada.

Selle ühe lähenemisviisi kaudu saavad õpilased ka tähendusrikkaid kontseptsioone ja arusaamist.

Õpilased või õpilased mitte ainult ei saa kontseptsiooni meeldejätmise vormis, vaid saavad ka kontseptsioonist põhjalikult aru.

4. Parandage süstemaatilise mõtlemise võimet

Sellel ühel lähenemisviisil on ka põhitunnuseks sidusalt ja süstemaatiliselt toimuvad õppeetapid.

See soodustab õpilaste süstemaatilise mõtlemise võime suurenemist.

Olgu selleks siis oskus mõista probleemi või oskus probleeme lahendada.

5. Parandage suhtlemisoskusi

Eeldatakse, et seda tüüpi lähenemine suudab luua õppeprotsessi, mis võib anda õpilastele stiimuli, et nad kipuvad olema õppimisel aktiivsemad. suhtlemisel probleemide lahendamise arutelude, ideede edastamise, andmetöötluse arutamise kaudu, kuidas edastada õpitulemusi suuliselt või verbaalselt kirjutamine.

6. Suurendage õpimotivatsiooni

Kuna tegemist on õppetegevuse vormiga, mille keskmes on õpilased, siis loodetakse, et see üks lähenemine võib tõsta õpimotivatsiooni.

See õppesari, mis nõuab õpilastelt aktiivsemat ja uuenduslikumat käitumist, võib luua ka õppimisõhkkonna, mis ei ole üksluine. Et õpilastel igav ei hakkaks.

Teadusliku lähenemise etapid

Järgmised on mõned teadusliku lähenemisviisi sammud, mida peate teadma, sealhulgas:

1. Vaatlemine (vaatlemine)

Selle lähenemisviisi esimene samm on vaatlusprotsess.

Vaatluse kaudu suudab iga õpilane leida fakti, kas vaatlusobjekti ja koos õpetajaga õpitava õppematerjali vahel on seos.

Seda vaatlustegevust saab teha ka tööriista kasutades või mitte.

Vaatlusi tööriistade abil saab teha praktiliste tegevuste tööriistu, näiteks mikroskoope või muid tööriistu kasutades.

Vahepeal, kui te tööriistu ei kasuta, saate teha otseseid vaatlusi järgmiselt.

• Kuulake õpetaja selgitust.
• Vaadake erinevaid asjakohaseid videoid ja pilte.
• Kuni raadiost ja muudest infoallikatest info kuulamiseni.

Selles etapis saadud õpitulemused võivad olla õpilaste tähelepanu vormis õppimise ajal teha vaatlusi objektil, kuulata selgitust või lugeda allikat kirjutamine.

Õpilaste õpitulemusi on näha ka mõnest vaatlusprotsessi käigus tehtud märkmest.

Vaatlustegevuses kasutatavat õigeaegsust saab kasutada ka nende õpitulemuste saavutamise vormina.

2. Küsimine (küsimine)

Küsitlustegevus on üks tegevustest, mida õpilased teevad uuritava materjaliga seotud küsimuste loomisel ja esitamisel.

See tegevus on otseselt seotud aruteludega, mis puudutavad veel arusaamatut teavet, saadavat lisateavet, aga ka veel ebaselge teabe täpsustamise vormi.

Samuti peab teil olema küps valmisolek iga õpilase omadustele vastavate ja materjaliga seotud kandjate või vahendite meetodi ja valiku määramiseks. Nii et õpilastel või õpilastel oleks selle tegevuse vastu huvi ja see oleks hästi stimuleeritud.

See suurendab ka õpilastelt küsitavate küsimuste arvu.

Ja selles tegevuses on õpitulemused, mida saate õpilastelt jälgida, seotud tekkivate küsimuste tüüpide ja kvaliteediga.

Küsimused võivad olla kontseptuaalsete, faktiliste, protseduuriliste või hüpoteetiliste küsimuste vormis.

Eelistatavalt oskate analüüsida ka küsimuste laadi ja kvaliteeti, et saaksite esitatud küsimusi igakülgselt hinnata.

3. Teabe kogumine/ proovimine (katsetamine)

See tegevus on eelmise etapi küsitlustegevuse jätk.

Praktikas saab seda tegevust teha mitmel erineval viisil erinevatest allikatest teavet kaevates või kogudes.

Erinevad tegevused selles etapis hõlmavad järgmist:

• Tutvuge tegevustega
• Arutage
• Proovi
• Näidates
• Eksperimente tegemas
• Jäljenda
• Lugege muid allikaid peale õpikute
• Intervjuu allikatega
• Andmete kogumine küsimustiku kaudu
• Ja teised.

Õpiväljundid, mida saate selles etapis jälgida, on õpilaste uuritud teabeallikate arv ja kvaliteet. kogutud teabe täielikkust, saadud teabe paikapidavust, samuti andmete kogumise ajal kasutatud vahendeid või teavet.

4. Põhjendamine (seostamine)

Arutlemise etapp on loogiline ja süstemaatiline mõtlemisprotsess erinevatel jälgitavatel faktidel, et teha järeldusi teadmiste vormis.

Selles etapis saab läbi viia järgmised tegevused:

• Kogutud teabe töötlemine.
• Analüüsige andmeid, luues kategooriaid või rühmitusi.
• Nähtuste/informatsiooni sidumine mustriks.
• Ja lõpuks tehke järeldused.

Pedagoogid saavad hiljem õpilasi suunata käsitletava teemaga seotud arutelude kallal.

Lisaks võib koolitaja selles etapis läbi viia ka hindamise järgmisel kujul: kahe fakti või teabe tõlgenduste, argumentide ja järelduste väljatöötamise protsess mustand.

Järgmises etapis peavad pedagoogid suutma anda ka hinnangu õpilaste õppimisvõimekuse kohta argumentide sünteesimine ja ka järelduste tegemine faktitüüpide, mõistete ja arvamus.

Lisaks sellele võivad muud õpitulemused esineda ka uute struktuuride, argumentide, tõlgenduste arendamise jne kujul. järelduste tegemine, mis näitavad faktide või mõistete seost kahest või enamast allikast, mis seda ei ole vastuoluline.

5. Suhtlemine (suhtlemine)

Viimases etapis annab koolitaja ka õpilastele võimaluse edastada läbiviidud õppeprotsessi tulemusi.

Õpilased saavad seda aruannete vormis edastada/ paber mis sisaldab diagramme, diagramme ja graafikuid.

Edasisel tasemel saavad õpilased koostada õpitulemusi ka kirjalike aruannete ja esitage seda süstemaatiliselt alustades tulemustest, protsessist kuni järeldusteni verbaalselt, esitades seda edasi klassi ees.

Sellest etapist nähtuvad õpiväljundid on oskus analüüsi tulemusi esitada graafika, kirjutamise, elektroonilise meedia või muus loomingulises vormis.

On füüsilisi vorme, mida õpetajad saavad vahetult hinnata, näiteks teadustööd, kirjalikud aruanded ja sotsiaalmeediasse üles laaditud videod.