Proovisaldo: määratlus, eelised, eesmärk, funktsioonid ja näited
Proovisaldo: määratlus, eelised, funktsioonid, eesmärgid, tüübid ja näited: Prooviversiooni tasakaal (proovisaldo) võib meie kõrvadele juba tuttav olla. Proovisaldo lisatakse raamatupidamistsükli etapiks, mis koostatakse pärast pearaamatu ajakirja postitamist.
Proovisaldo määratlus (proovisaldo)
Proovisaldo on loendina, mis sisaldab igat tüüpi kontonimesid koos iga konto kogujäägiga koostatud süsteemselt vastavalt perioodil ettevõtte pearaamatust hangitud kontokoodile teatud.
Proovisaldo sisaldab loendit, mis selgitab saldode kogumist, mis on saadud seotud kontode kõigi kontode andmetel.
Proovibilansil on tavaliselt mitu peamist veergu, mida kasutatakse andmete kogumisel. Need veerud hõlmavad bilansi veergu ise, toodetud kauba maksumuse veergu, veergu - tehingu kasumi või kahjumi suuruse ja ostu veeru hinnang ning müük.
Proovisaldod antakse tavaliselt välja perioodi lõpus, et neid saaks kasutada hindamismaterjalina. Seda seetõttu, et see tasakaal näitab protsessi käigus teostatud majandustegevuse kaudu saavutatud majanduslikku stabiilsust.
Katse tasakaal (proovisaldo) on raamat, mis pakub teavet seotud pangakontodel olevast sõnast raha tuletatud saldode kohta.
Proovibilansi vorming on mitu peamist veergu, mida kasutatakse andmete registreerimiseks / kogumiseks kontonumbrite, kontonimede, deebet- ja krediidiveergude kujul.
Niisiis Katse tasakaal on loend, mis sisaldab igat liiki kontonimede kogumit ja nende kogu saldot, mis järjestikku tehakse ja sorteeritakse süsteemne (järjestus) vastavalt ettevõtte pearaamatust hangitud klassile ja kontokoodile teatud.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Maksebilanss: mõiste, komponendid, liigid ja nende funktsioonid täielikult
Kokkuvõtlikult võib öelda, et proovisaldo koostatakse pärast pearaamatut, proovisaldos olevad kontod tuleb teha süsteemselt (vastavalt kontokoodile) / ei tohiks olla juhuslikud.
Proovivorm (proovisaldo)
Lihtsal proovibilansi vormingul / vormil on neli peamist veergu, sealhulgas konto kood (number) veerg, konto nime veerg (kirjeldus), deebet- ja krediidiveerg, nagu allpool näidatud:
Teave:
Veerukoodi (number) konto
Veerg sisaldab erinevaid konto koode iga konto kohta, mis sisaldub ettevõtte pearaamatus. Konto number / kood tuleb süsteemselt või järjestikku üles kirjutada, alustades koodist 1, mis tähistab vara konto koodi koodini 4, mis näitab konto konto koodi.
Konto nime veerg
Järgmised väljad sisaldavad ettevõtte pearaamatus loetletud kontosid. Proovisaldo kirjendamine on sorteeritud varakonto klassist, võlakontolt, kapitalikontolt, tulukontost ja viimane on kulukonto.
Deebetveerg
Järgmine veerg sisaldab iga konto saldot, millel on pearaamatu järgi deebetjääk.
Krediidiveerg
Järgmine veerg sisaldab iga konto saldot, mille pearaamatus on vastav kogu krediidisaldo.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: 45 Raamatupidamise mõistmine ekspertide hinnangul (funktsioonid, tüübid ja eesmärgid)
Bilansieelised
Ettevõtte proovibilansi koostamise eelised on järgmised:
- Võib lihtsustada tehtud pearaamatu õigsuse kontrollimist. Kui pearaamatu päevik on proovibilansi koostamise aluseks õigesti, näitab proovisaldos kuvatavate deebet- ja kreeditveergude koguarv kogu saldo summa, mis tasakaal(sama). Seega võib proovisaldot pidada õigeks.
- Proovbilansi koostamine on kasulik allikana töödokumentide (töölehtede) koostamiseks ja ettevõtte finantsaruannete koostamise aluseks.
Proovibilansi eesmärk ja funktsioonid
Proovisaldol on funktsioon kõigi kahekordse kirjendusega raamatupidamissüsteemis ilmnenud matemaatiliste vigade tuvastamiseks, nimelt topeltarvestuse pidamine.
Bilansis, kui see on esitatud ja kogu deebet on võrdne kogu krediidiga, mis on selgelt selgitatud, võib öelda et proovisaldot peetakse tasakaalustatuks ja kolmanda osapoole raamatupidamisraamatust ei tohiks leida matemaatilisi vigu seda.
See aga ei tähenda, et ettevõtte raamatupidamissüsteemis pole vigu. näiteks tehingud on klassifitseeritud valesti või need on süsteemist lihtsalt puuduvad võimalik raamatupidamisviga, mis on oluline ja mida bilansiprotseduurid ei tuvasta tasakaal.
Proovisaldo võib olla ka raamatupidamise tööleht, kus kõik pearaamatu saldod on koondatud deebet- ja kreeditveergudesse. Ettevõte koostab proovibilansi perioodiliselt, tavaliselt iga aruandeperioodi lõpus.
Proovibilansi koostamise üldine eesmärk on tagada, et ettevõtte raamatupidamissüsteemi kanded oleksid matemaatiliselt õiged ja korrektsed.
Proovisaldod koostavad tavaliselt raamatupidajad või raamatupidajad, kes juba kasutavad päevikuid või päevikuid raamatupidamine finantstehingu kirjendamiseks ja seejärel selle nominaalsesse pearaamatusse ja pearaamatusse kandmiseks isiklik.
Proovisaldo on osa kahekordse kirjendusega raamatupidamissüsteemist ja kasutab klassikalist T-konto vormingut esitada kogu majandustegevuse käigus saadud väärtused deebet- ja krediiditehingute näol krediiti.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Finantssuhtarvude ja finantssuhete analüüsi mõistmine
Need on proovisaldo mõned funktsioonid, mis hõlmavad järgmist:
Ettevalmistusfunktsioon
Proovibilansi eesmärk on koostada ettevõtte lõplik finantsaruanne, olenemata sellest, kas tegemist on kauba- või teenindusettevõttega.
Salvestusfunktsioon
Salvestusfunktsioon on raamatupidamisalaste teadmiste rakendamise peamine funktsioon ettevõtete, nii kaupade kui ka teenuseid osutavate ettevõtete andmete esitamisel. Proovisaldo registreerib iga konto kõik andmed lühikese esitlusega.
Parandusfunktsioon
Proovibilansi näol on tegemist finantsaruandega, mis on enne selle koostamist kasulik hindamismaterjalina, esimese asjana tuleb teha parandused kõigis kirjetes ja raamatupidamistsüklis. Seda tähendab proovibilansi korrigeerimisfunktsioon.
Järelevalve funktsioon
Proovibilansi lisad, mis sisaldavad lisaks konto toimimisele ka iga konto kohta kokkuvõtlikke andmeid Teave võib toimida ka finantsjärelevalvena ettevõttes, kas kaubandusettevõttes või ettevõttes teenused.
Proovibilansi ettevalmistamise etapid
- Tehingute registreerimine ajakirjas.
- Tehingute ülekandmine päevikust pearaamatusse (postitamine).
- Valmistage proovisaldo.
- Tehke korrigeerivad lõiked.
- Kohandavate kirjete postitamine pearaamatusse.
- Pärast reguleerimist valmistage proovisaldo ette.
- Finantsaruandluse tegemine.
- Tehke sulgemispäevik.
- Postitage lõpukirjed nende vastavatesse raamatutesse.
- Tehke proovisaldo pärast sulgemist. Tehke tagurduspäevik, valik järgmise perioodi alguses.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Kauplemisettevõtte raamatupidamine: tehinguaruannete ja ajakirjade määratlus, näited, tüübid, tõendid
Proovibilansi näide
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Finantsarvestus: määratlus, funktsioonid ja eesmärk
Salongiteeninduse ettevõtte bilanss
Järgnevalt on toodud salongiteenuste ettevõtte ALEXA bilanss seisuga 31. detsember 2008.
Ettevõte ALEXA SALON
Proovibilanss
Seisuga 31. detsember 2008
| Teave. | deebet | Krediit |
| Sularaha | 6.450.000 | – |
| Väärtpaberid | 30.000.000 | – |
| Konto laekumine | 7.500.000 | – |
| Kindlustus | 2.400.000 | – |
| Salongivarustus | 3.250.000 | – |
| Salongivarustus | 25.000.000 | – |
| Võlgnevused | – | 5.500.000 |
| Pealinn Alexa | – | 59.700.000 |
| Salongitulu | – | 21.750.000 |
| Rendikulud | 1.800.000 | – |
| Palgakulu | 3.950.000 | – |
| Telefoni- ja elektritasud | 1.450.000 | – |
| Mitmesugused kulud | 2.400.000 | – |
| privaatne | 2.750.000 | – |
| summa | 86.950.000 | 86.950.000 |
Proovibilansi andmed ei ole täielikult valmis finantsaruannetesse otse lisamiseks järgmise teabe tõttu:
- Väärtpaberite kujul võlakirjad, mille intressimäär on 18% aastas, intressi makstakse iga kuue kuu tagant, igal märtsil ja 1. septembril.
- Detsembris on töötaja palk, millele ei ole makstud Rp. 450 000, -
- Ettemaksuna saadud salongitulu on Rp. 500 000, -
- 31. detsembril 2008 oli kindlustuskaitse ainult 600 000 Rp.
- Võlgnevuste kaotus on hinnanguliselt 2% nõuete saldost
- Salongivarustuse amortisatsiooniks on seatud 10%
- Salongivarustus, mis on veel laos, on Rp. 1 400 000, -
Nõutav: koostage ajakirjade korrigeerimine!
Vastus
| Kuupäev | Teave | summa | ||
| Deebet | Krediit | |||
| Detsember 2008 | 31 | Saadav intressitulu | 1.800.000 | – |
| Huvi teenimine | – | 1.800.000 | ||
| 31 | Palgakulu | 450.000 | – | |
| Palgavõlg | – | 450.000 | ||
| 31 | Salongitulu | 500.000 | – | |
| Penghs. Sln mustus. Eelnevalt | – | 500.000 | ||
| 31 | Kindlustustasu | 1.800.000 | – | |
| Kindlustus | – | 1.800.000 | ||
| 31 | Saadaolev kahjum | 150.000 | – | |
| cad. kaotus. Nõuded | – | 150.000 | ||
| 31 | Peenise maksumus. Salongivarustus | 2.500.000 | – | |
| Mina Peenis. Peral. Salong | – | 2.500.000 | ||
| 31 | Salongivarustuse maksumus | 1.850.000 | – | |
| Salongivarustus | – | 1.850.000 | ||
| Kokku | 14.700.000 | 14.700.000 |
Märge:
1. Intressitulu = 4/12 x 18% x 30 000 000 IDR, - = 1 800 000 IDR
2. Perkoti kindlustus = 2 400 000 IDR - 600 000 IDR = 1 800 000 IDR
3. Saadaolev kahjum = 2% x Rp 7500000, - = Rp 150 000, -
4. Seadmete amortisatsioon = 10% x 25 000 000 IDR = 2 500 000 IDR, -
5. Varustuse maksumus = 3 250 000 IDR - 1 400 000 IDR, - = 1 850 000 IDR
BILANSI BILANSI KÜSIMUS
1. Proovibilansi koostamiseks võib salvestusallikas pärineda…
a. dokumendi tõend
b. Üldine ajakiri
c. sisestuse kohandamine
d. pearaamatu saldod
e. kasumi ja kahjumi saldo ja bilanss
2. Kui ettevõtte proovibilanss ei ole tasakaalus, võivad selle põhjuseks olla järgmised põhjused, välja arvatud…
a. Viga deebet- ja kreeditveergude lisamisel
b. konto ja selle saldo proovisaldosse kandmata jätmise viga
c. Viga tehingute registreerimisel nii deebet- kui ka krediidikontol.
d. viga deebetkonto saldo ja krediidikonto proovisaldo ülekandmisel
e. viga pearaamatusse postitamisel ja päevikusse lisamisel
3. Jääknimekirja salvestusallikas on
a. finantsaruanded
b. üldised ajakirja summad
c. tehingu tõend
d. pearaamatu konto saldo
e. kapitalikonto saldo
4. Proovisaldo sisaldab ainult kontosid ...
a. lihtsalt päris
b. ainult nimeline
c. nominaalne ja tegelik
d. Praeguseks
e. Ajutine ja alaline
Bilansi essee küsimused:
Dr. Martono Raamatupidajad kehtestasid raamatupidamispraktika 1. septembril 19xx. Järgmised tehingud on seotud tema äritegevusega ettevõtte asutamise ajal.
| September-01 | Martono kapitali poolt tasutud sissemakse 20 000 000,00 Rp sularahana 5 000 000,00 Rp ja ülejäänu Martono hoiustest Kesk-Aasias |
| 05. september | Ostis kontoritarbeid Rp. 1 000 000,00 ja kontoriseadmeid 2 000 000,00 RP eest sularahas |
| September-06 | Tasuline kontoripinna rent aastaks ette 6 000 000,00 Rp |
| 10. september | Lõpetas kliendilt raamatupidamistšeki teenuse ja sai sularaha Rp. 4 500 000,00 |
| 15. september | Muude tellimuste raamatupidamiskontrolli teenus on taas lõpule viidud ja selle eest on arve esitatud ainult Rp 1 500 000,00 kviitungi eest. |
| 20. september | Võttis isiklikuks kasutamiseks Martono sularaha 750 000,00 Rp |
| 25. september | Ostis lisatasu kontoriseadmeid hinnaga 2 000 000,00 ja selle eest maksti ettemakse 500 000 eurot |
| 26. sept | Tasus kontoriseadmete ostmiseks 25. septembril 1 000 000,00 Rp |
| 27. sept | Maksis selle kuu raamatupidaja assistendi palka 1 000 000,00 IDR |
| 28. sept | Tasulised telefonitasud sel kuul Rp. 150 000,00 |
| 29. sept | Tasulised elektri- ja veekulud sel kuul 75 000,00 IDR |
| 30. september | Tasutud mitmesugused kulud sel kuul 50 000,00 IDR |
| 30. september | Kahanda kontoriseadmeid Rp. 600 000,00 ja seadmeid, mis on endiselt saadaval Rp. 250 000,00 |
| 30. september | Kontoriruumide üürimine on tasuline ainult septembrikuu eest |
Taotletud:
a. Fikseerige tehing üldpäevikusse
Teie avatud hinnangud on järgmised:
101. Sularaha, 102. Kontoritarbed, 103. Ettemaksu ettemaks, 104. Nõuded
111. Kontoritehnika, 112. Kontoritehnika akumuleeritud kulum, 201. Võlg
301. Pealinn Martono, 302. Hinnad Martono, 401. raamatupidamistava tulu,
502. Üürikulud, 502. Palgakulu, 503. Telefoni koormus, 504 Elektri- ja veekoormus,
505. Mitmesugused kulud, 506. kontoritarvete kulud,
507. Kontoritehnika amortisatsioonikulud.
b. Pange tehing pearaamatusse
c. Valmistage pearaamatu saldode põhjal ette proovisaldo 30. septembri 19xx seisuga.