Sisemised ja välised elemendid lühijuttudes

Novell on üks kirjandusteostest kirjutamise vallas. Novell (novell) on kirjalikul kujul esitatav kirjandusteos, mis sisaldab lühidalt ja selgelt kirjeldatud lugusid või novelle. Novellid sisaldavad tavaliselt ainult konflikti või probleemi ja nendega kaasneb konflikti/probleemi lahendamine. Novellidel või novellidel on teatud kirjutamisreeglid, mis kujundavad süžee nii, et lugeja jaoks oleks hea teos. Novellid moodustatakse autori ideest loo peateema kohta ja tehakse siis vastavalt novelli kirjutamise süžeele, pöörates tähelepanu selles sisalduvatele elementidele.

Novellide tunnused

Mõned novelli tunnused on järgmised:

• Sõnade arv novellis ei ületa tavaliselt 10 tuhat sõna.
• Novelli sisu peab olema lühike, selge ja sisutihe
• Teema või lugu sisaldab igapäevaelu kogemusi, nii autori enda kui ka teiste elukogemusi
• Novelli tegelasi ei käsitleta süvitsi
• Loos esile kerkiv konflikt on vaid üks konflikt
• Loos on konfliktilahendus
• Novelli lugu on ilukirjandus

Novelli tegemisel on kaks elementi, nimelt sisemised elemendid ja välised elemendid. Need kaks elementi on lühijuttude tegemisel tugevalt seotud, et need näeksid head välja ja paneksid lugejad lugu hästi nautima.

Sisemine element

Sisemised elemendid on elemendid, mis ehitavad üles kirjandusteose, antud juhul lühijuttude alates kirjanduses endas. Novelli olemuslikud elemendid koosnevad:

1. Teema

Teema on teema, mis on loo (põhiidee) aluseks. Teemasid ei esitata tavaliselt otse, vaid need on kaudsed ja lugeja saab ise järeldada.

1. Joonis

Iseloomustus on loo tegelasele iseloomu andmine. Iga tegelase olemuse / iseloomu või iseloomu andmine ilmneb tegelase käitumisest, mõtetest, kõnest ja vaadetest millegi suhtes. Iseloomustusmeetodeid on kahte tüüpi, nimelt analüütilised meetodid ja dramaatilised meetodid.

• Analüütiline meetod on iseloomustus, mis esitatakse vahetult, näiteks lahke, vihane, kangekaelne, kuri jne.
• Kui dramaatiline meetod on iseloomustus, mis esitatakse kaudselt, nimelt tegelastevahelise dialoogi kaudu, kujutades olemust ja käitumist või mõtteviisi.

Lisaks kahele ülaltoodud asjale eristatakse iseloomustusi ka tegelase välimuse järgi, nimelt peategelane ja antagonist.

• Peategelane on tegelane, kes mängib ausat, lahket, abivalmis ja muud tegelast, kes on lahke.
• Antagonistid on tegelased, kes mängivad kavalaid, ebaausaid, kurje, valetajaid ja muid halbu tegelasi.
• Tritagonist on tegelane, kes vahendab või suhtleb peategelase ja antagonisti vahel. peategelase tegelane juhib sama teed kui peategelane.

1. Seaded/taust

Loo sündmustik või tegevuskoht võib olla koht, atmosfäär või aeg. Seadistamisel/taustal on kolm põhielementi, nimelt:

• Koha seadistus, mis on seotud kohaga, kus novellis sündmustik aset leiab
• Aja seadistus, mis on seotud sündmuse toimumise ajaga
• Õhkkonna taust, mis on seotud sündmuse atmosfääri või tunnetega

4. Vaatepunkt

Vaatepunkt on autori seisukoht loo jutustamisel. Vaatepunkt suudab asetada autori ja lugeja loo peategelaseks või muuks inimeseks. Neid on 3 öelda muuda inimest vaatenurgast:

• Esimese isiku vaatepunkt, nimelt autori vaade, nagu oleks ta loo peategelasena otseselt seotud. Näide: I, I, I (ainsuses); meie, meie (mitmuses)
• Teise isiku vaatepunkt, nimelt autori vaade, justkui autor jutustaks lugu. Näide: sina (ainsuses), sina (mitmuses)
• Kolmanda isiku vaatepunkt, autori vaade on selline, nagu autor tunneks, teaks, kogeks, mis loo tegelastega toimub. Näide: ta (ainsuses), nad (mitmuses)

5. Krunt või krunt

Süžee või süžee on loo käik. Lugude jada lähtub tavaliselt ajast, põhjus-tagajärg sündmustest või millestki muust. Laias laastus ja kõige sagedamini süžee algab tegelaste tutvustuse või kohtumisega, konflikti tekkimisega, konflikti tipud, konflikti haripunkt ehk haripunkt, konflikti lahendamine, seejärel lõpp (hüvastijätt või konfliktilahenduse tulemus). Süžeed saab ka vastavalt autori soovile muuta, näiteks põhjus-tagajärg lugu või edasi-tagasi süžee põhjuse ja tagajärje vahel. Loos loob süžee autor, et teha loos etapid, nii et loo sisu lugejat segadusse ei ajaks. Kasutatav süžee on jagatud mitmeks tüübiks, nimelt:

• Progressiivne süžee ehk progressiivne süžee, mis on süžee, mis liigub edasi loo etappidega, mis jutustavad sündmusi järjestikku, alustades algusest, keskelt ja lõpust. Tavaliselt alustatakse iga tegelase tutvustamisest, konflikti tekkimisest, konflikti tipust, konflikti lahendamisest, konflikti lahendamisest.
• Tagurpidi süžee või regressiivne süžee, mis on loo etapp, mis räägib loo lõpu, seejärel läheb tagurpidi, meenutades, kuidas lugu juhtus.
• Segavool või kombineeritud vool, st edasi- ja tagasivoolu kombinatsioon, liigub sisse Lugu võib olla järjestikune ja seejärel sisestatud tagurpidi või tahapoole või vaheldumisi edasi- ja tahaplaanide vahel taganema.

1. Mandaat

Mandaat on õpetus või sõnum loo sisus viidatud, nii et see nõuab lugejalt mõistmist. Õpetused/sõnumid võivad olla positiivsed või negatiivsed.

1. Stiil keel

Stiil keel on autori eriomadus loo sisu kirjeldamisel või kirjeldamisel, kasutades sõnu, fraase, kõnekuju, mida ta kasutab.

Väline element

Välised elemendid on elemendid, mis jäävad väljapoole kirjandusteost (novelli), kuid mõjutavad kaudselt teose sisu kirjandust. Mõned kirjandusteose loomisega seotud välised elemendid, sealhulgas:

1. Loomine/loomise taust 

Loo tegemise taust on aluseks, mis kavatseb anda lugejale arusaama sellest, millest ja miks kirjandusteost tehakse. Või anda arusaam sellest, mida autor soovib lugejale edastada.

1. Autori taust

Loo tegemisel on ka kõige mõjuvam autori taust. Autori taust on:

• Biograafia: autori elulugu, tema hariduse kohta
• Kirjandusžanr: autoril on oma kirjandusžanr, mis on tema kaubamärk. Autori tausta saadab ka talle meelepärane loo kulgemine.
• Psühholoogiline seisund: autori psühholoogiline seisund teema valiku, kasutatava keele, kasutatud süžee, autori eluvaate, uskumuste jms kujul.

1. Ühenduse olukord/olek

Olukorrad, mis arenevad või esinevad ühiskonna keskel, nagu ideoloogia, poliitika, sotsiaalsed hoiakud, kultuur, samuti kogukonna majanduslik olukord. Kogukonna kultuuriline taust ilmneb lugu võib olla kirjutatud võttevormis või esineda tegelaste dialoogis või autori jutustuses.

Seega novelli sisemiste ja väliste elementide kirjeldus. Loodetavasti on see kasulik.