Andmekaitse definitsioon, funktsioonid, kohustused, volitused, ametikoht ja ajalugu

Kõrgeima nõuandekomisjoni (DPA) määratlus

Kõrgeimast nõuandenõukogust (DPA) sai üks olulisi institutsioone, mis ratifitseeriti pärast Indoneesia iseseisvumist. DPA-d nimetatakse sageli ka riiginõukoguks või valitsuse nõuandekomisjoniks. Presidendi nõuandekomisjoni ametliku veebisaidi kohaselt on Indoneesia Vabariigi valitsuse haldamisel DPA ülesanne presidendile nõu anda ja kaaluda.

Seda reguleerib ka 1945. aasta põhiseadus ja selle rakendamist reguleerib 1967. aasta seadus nr 3 ülemnõukogu kohta. Pärast seda muudeti seadust hiljem 1978. aasta seadusega nr 4, mis käsitleb 1967. aasta kõrgeima nõuandekomisjoni seaduse nr 3 muudatusi ja täiendusi.

---

Indoneesia Vabariigi 1945. aasta põhiseaduse kohaselt on kõrgeim nõuandekogu Indoneesias kõrge institutsioon. enne muutmist, mille ülesandeks on anda sisend või arvesse võtta President.

DPA moodustati 1945. aasta põhiseaduse artikli 16 alusel enne selle muutmist. Artikli lõige 2 ütleb, et DPA on kohustatud andma vastuseid presidendi küsimustele ning tal on õigus esitada valitsusele ettepanekuid. Artikli 16 selgituses on märgitud, et DPA on riiginõukogu kujul, mis on kohustatud valitsusele tähelepanu pöörama.

25. septembril 1945 moodustati see DPA valitsuse teadaandega (Berita Republik Indonesia nr 4) koos esimehe R-ga. Margono Djojohadikusumo. Esimesi DPA liikmeid oli 11 inimest. Nende hulgas on šeik Djamil Djambek, Agus Salim, Radjiman Widiodiningrat ja dr. Latumiit. Sel ajal ei teinud DPA eriti midagi. Kui valitsussüsteem muutus parlamentaarseks, muutus DPA olemasolu mõttetuks. Kuigi see eksisteeris kuni 1949. aastani, oli DPA saatus põhiseadusliku institutsioonina halvenenud.

---

Järgmisel perioodil muutus DPA seisukoht üha ebaselgemaks. See tingimus kestis seni, kuni president Soekarno andis seejärel 5. juulil 1959 välja dekreedi. Ajutine DPA moodustati presidendi dekreedi nr. 3 1959. aastal 22. juulil 1959. aastal. Selle esimees oli siis samaaegselt president Soekarnoga. Uus lõplik DPA tekkis 1967. aastal seaduse nr. 3, 1967, mille president Soeharto ametnik ratifitseeris.

Tuginedes 1945. aasta põhiseadusele, mida on või on muudetud, kaotati see institutsioon presidendi 31. juuli 2003. aasta dekreediga nr 135/M/2003.

---

DPA ajalugu on lõpetatud

DPA moodustati 1945. aasta põhiseaduse artikli 16 alusel enne selle muutmist. 25. septembril 1945 moodustati seejärel valitsuse teatega DPA ja see koosnes samuti 11 liikmest. Kui valitsussüsteem hiljem muutus parlamentaarseks, muutus DPA olemasolu siis mõttetuks. Pärast seda, tuginedes 1945. aasta põhiseadusele, mida on või on muudetud, kaotati institutsioon presidendi 31. juuli 2003. aasta dekreediga nr 135/M/2003.

---

Seda tingivad mitmed tegurid, mille hulgas institutsioon ei tee valitsustööd liiga palju, et siis oleks see väga ebaefektiivne. Peale selle muutub eesmärgi suund ebaselgeks koos teiste institutsioonide kujunemisega, millel on selgemad funktsioonid, ülesanded ja volitused. Enne muudatust oli DPA reguleeritud eraldi peatükis, nimelt Kõrgema Nõuandekogu IV peatükis. Pärast muudatust asendati DPA olemasolu nõukoguga, mis paigutati osariigi valitsuse volituste III peatüki kohaselt peatükkide kogumisse.

---

Need muudatused viitavad sellele, et endiselt on vaja ametikohta juhatusele, mille ülesandeks on presidendile nõu anda ja kaaluda. Arutelunõukogu staatus muutub aga osaks presidendile alluva ja ühtlasi presidendi ees vastutava osariigi valitsuse võimu alla. 2006. aasta seadus nr 19 reguleerib seejärel arutleva nõukogu, mida nimetatakse presidendi nõuandenõukoguks, olemasolu. Presidendi nõuandekogu või nimega Wantimpres positsiooni ei tõlgendata nõukoguna kaalutlused, mis on põhiseaduse muutmisele eelnenud päevadel paralleelsed presidendi või muude riigiasutustega, nagu DPA 1945.

DPA kohustused ja volitused

Andmekaitseasutusel on kolm ülesannet ja volitused, mis tuleb täita, sealhulgas järgmised:

Presidendi küsimusele vastamine

Sel juhul on DPA-l kohustus ja volitused vastata presidendi küsimustele nii arengu kui ka muude valdkondade kohta. Presidendi esitatud küsimused on tavaliselt laiaulatuslikud ja andmekaitseamet peab suutma neile küsimustele vastata.

---

Andke tagasisidet

DPA annab sisendit nii suuliselt kui kirjalikult, et areng ja valitsemine saaksid paremaks muutuda ja ka areneda. DPA panus on üsna oluline, et valitsus teeks koheselt parima otsuse oma visiooni ja missiooni elluviimisel.

---

Kaaluge

Andmekaitseamet kaalub presidendi poolt otsuseid, mille president on teinud või on teinud kas suuliselt või kirjalikult. Need kaalutlused sisaldavad tavaliselt nii tehtud otsuse positiivset kui ka negatiivset mõju.

Presidendinõukogu õigused ja kohustused

Presidendi taotlusel võib Wantimpres osaleda valitsuskabineti koosolekutel, töövisiitidel ja riigivisiitidel, kuid mitte. Oma ülesannete täitmisel võib Wantimpres küsida või võib küsida teavet asjaomastelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt. Peale selle antakse Wantimprese esimehele ja liikmetele rahalised õigused ja muud võimalused vastavalt riigiministrile antud õigustele.

Wantimprese ülesannete täitmise hõlbustamiseks abistab iga Wantimprese liiget üks Wantimprese liikmete sekretär. Wantimprese liikme sekretäril on või on kohustus anda oma teadmistele tuginedes teavet ja/või ülevaadet Wantimprese liikmele, keda ta abistab. Kuid Wantimprese liikme sekretär ei saa ega saa tegutseda Wantimprese nimel ja/või ka esindada

---

Presidendi nõuniku ametikoht

Wantimprese põhiseaduslik alus on 1945. aasta põhiseaduse artikkel 16, mida reguleerib täpsemalt 2006. aasta seadus nr 19 presidendi nõuandekomisjoni kohta. Põhineb seaduse nr. 19 2006, presidendi nõuandekogu või tuntud ka kui Wantimpres on valitsusasutus, mis tal on/on kohustus anda nõu ja arutada presidenti, nagu on osutatud Indoneesia Vabariigi põhiseaduse artiklis 16 Indoneesias 1945. aastal. Wantimpres asub presidendi alluvuses ja vastutab ka presidendi ees.

---

Wantimprese kohalolek

Kuigi see on nüüdseks muutnud oma nime ja saanud presidendi nõuandekoguks (Wantimpres), on kohustused, õigused ja kohustused endiselt samad. See on reguleeritud 2006. aasta seadusega nr 19, Wantimprese ülesanne on anda presidendile nõu ja kaalutlusi, nagu ette nähtud. 1945. aasta põhiseaduse artiklis 16 on Wantimprese ülesandeks nõustada ja kaaluda presidenti valitsusvõimu teostamisel. riik.

Wantimpres pakub nõu ja kaalutlusi, mis on kohustuslikud, olenemata sellest, kas president seda nõuab või mitte. Oma kohustusi täites täidab Wantimpres nii nõustamisfunktsiooni kui ka riigivõimu teostamisega seotud kaalutlusi. Presidential Wantimpres ei tohi anda kommentaare, avaldusi ja/või levitada nõuannete ja kaalutluste sisu ühelegi osapoolele.

Seega võib DPA määratluse, funktsioonide, kohustuste, volituste, ametikoha ja ajaloo selgitus, loodetavasti kirjeldatu, olla teile kasulik. aitäh