24+ erinevust kommunismi ja sotsialismi ideoloogias [+ tabel]

Erinevus kommunismi ja sotsialismi vahel Eristaja Kommunism Sotsialism Definitsioon 1. Kommunism on osa radikaalselt liikuvast sotsialismi voost.

2. Kommunism on rahvusvaheline teooria, mis põhineb ühiskonnast või riigist lähtuval omandil (kogu ühisvara).

3. Kommunism: seab esikohale omakasu, ajab isikliku rikkuse ja lubab sõda.

1. Sotsialism on eluvaade ja teatud sotsiaalsed õpetused, mis kontrollivad tootmisvahendeid ja tulemuste jaotamist võrdselt.

2. Sotsialism on teooria, mis põhineb töötajate tegelikul omandil (enamasti ühisvara).

3. Sotsialism: seab esikohale inimeste huvid, töötab jõukuse võrdse jaotamise nimel ja püüab edendada rahu.

Filosoofia Iga inimese jaoks sõltuvalt tema vajadustest.

Iga inimene sõltub tema võimekusest.

Tehnoloogilised arengud, mis võimaldavad tohutult palju tasuta kasutada tooteid.

Iga inimese jaoks sõltub tema panus.

Iga inimene sõltub tema võimekusest.

Individuaalsete palkade või komisjonitasude täitmiseks rõhutatakse kasumit ja jagatakse tööjõu või ühiskonna vahel.

Põhielement 1. Sooline võrdõiguslikkus ja kõik.

2. Rahvusvaheline fookus.

3. Tsentraliseeritud valitsus.

4. Planeeritud majandus.

5. Eraomandit pole.

6. Tootmisseadmete üldine omand.

7. Diktatuur proletariaadi üle.

8. Tavaliselt üheparteisüsteemiga antidemokraatlik.

1. Võrdne võimalus.

2. Vaba ühistu.

3. Mitterahaline arvestus.

4. Majandusdemokraatia.

5. Tööstusdemokraatia.

6. Kollektiivne omand.

7. Ühistu ühisomand.

8. Majanduse planeerimine.

9. Sisend-väljundmudelid.

10. Materjali tasakaalustamine.

11. Tööjõugarantii.

12. Rahvusvahelisus.

Idee Kõik on ühes klassis, sest tunnil pole mõtet.

Valitsusele peavad kuuluma kõik tootmisvahendid ja kogu maa.

Inimesed peavad töötama valitsuse heaks.

Saadud või kogutud tulemused tuleb jagada võrdselt.

Igal inimesel on eneseteostuse võimaldamiseks juurdepääs põhilistele tarbeesemetele ja avalikele hüvedele.

Tööstus on suures plaanis kollektiivne jõupingutus ja seetõttu on tööstusest saadav tulu tänapäeval kasulik kogu ühiskonnale.

Peamine tugi 1. Karl Marx

2. Rosa Luxembourg

3. Friedrich Engels

4. Vladimir Lenin

5. Peter Kropotkin

6. Emma Goldman

7. Fidel Casto

8. Leon Trotski

9. Che Guevara

10. Jossif Stalin

11. Enver Hoxha

12. Ho Chi Minh

13. Josip Broz Tito

14. Mao Zedong

1. Mihhail Bukinin

2. Charles Hall

3. Friedrich Engels

4. Francois Noel Babeuf

5. Karl Marx

6. Henri de Saint Simon

7. Mooses Hess

8. Robert Owen

9. Charles Fouruer

10. Louis Blanc

11. Louis Auguste Blancqui

12. William Thompson

13. Pierre Joseh Proudhon

14. Thomas Hodgskin

Eraomand Kaotati, sest vara mõiste asendati üldkasutatava ja kasutusega omandi mõistega. On kahte liiki vara, nimelt isiklik vara (majad, riided, autod jne), mis kuuluvad eraisikutele, ja avalik vara (tehased, tootmisrajatised jne). Sotsiaalne struktuur Kõigi klasside erinevus eemaldatakse. Seal, kus kõik on tootmisvahendite ja töötajate valdajad. Klassivahed vähenevad. Staatus tuleneb pigem poliitilistest erinevustest kui klasside erinevustest. Poliitiline süsteem Enamik kommunistlikke ühiskondi on kodakondsuseta ja valimatud, keda juhib otse rahvas. Kuid seda pole kunagi praktikas rakendatud. Sotsialistlikud ühiskonnad võivad eksisteerida koos erinevate poliitiliste süsteemidega. Enamik sotsialistlikke ühiskondi pooldab osalusdemokraatiat, mõned sotsiaaldemokraadid parlamentaarset ja marksistlikud lenistid keskdemokraatiat. Poliitiline liikumine 1. Vasakkommunism

2. Marksistlik kommunism

3. Nõukogu kommunism

4. Stalinism

5. Trotskism

6. Leninism

7. Leninismi marksism

8. Prachanda

9. Maoism

10. Tee

11. Dengism Hoxhaism

12. Eurokommunism

13. Titoism

14. Luksemburg

1. Demokraatlik sotsialism

2. Libertartlik sotsialism

3. Sündikaalsus

4. Sotsiaalne anarhism

5. Kommunism

Omandistruktuur Tootmisrajatised on üldsuse omandis. Huvi tuleneb pigem kasutamisest kui omamisest. Tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikult koos kogu ühiskonnale (avalik omand) või ettevõtte kõigile töötajatele (ühistu omand) toodetud kasumi lisandväärtusega. Majanduslik koordineerimine Kõik otsused on seotud investeeringute, ressursside jaotamise ja tootmisega. See planeerimine toimub pigem füüsiliste üksuste kui raha jaoks. Planeeritud sotsialism tugineb peamiselt investeerimis- ja tootmisotsuste määramise kavandamisele. Turusotsialism tugineb turgudele kapitali eraldamiseks erinevatele ühiskondlikele ettevõtetele. Planeerimine võib olla detsentraliseeritud või tsentraliseeritud. Majandussüsteem Tootmisvahendid hoitakse koos ja need eitavad kapitalikaupade omandi mõistet.

Kommunismi aluseks on materiaalse külluse seisund.

Tootmine on korraldatud eesmärgiga tagada inimeste vajadused otse ilma raha kasutamata.

Tootmisvahendid kuuluvad ühistule või riigiettevõttele.

Üksikisikutele hüvitatakse individuaalse panuse põhimõttel.

Tootmist koordineeritakse majanduse ja turu planeerimise kaudu erinevalt.

Vaba valik Kõigi jaoks teevad majanduslikud ja poliitilised otsused kollektiivne hääl või riigijuhid. Religioon, töö ja abielu on igaühe enda teha. Seal, kus kõik peaksid olema haritud. Vaba ja võrdne juurdepääs haridusele ja tervishoiuteenustele, mida pakutakse maksudest rahastatava sotsialiseeritud süsteemi kaudu. Tootmisotsuseid reguleerivad rohkem riiklikud otsused kui tarbijate otsused. Religioon Kaotatud, sest kogu religioon ja metafüüsika lükatakse tagasi. Usuvabadus toetab aga tavaliselt ilmalikkust. Stiili muutus Valitsuse tehtud muudatused võivad olla kiired või aeglased, sõltuvalt ideoloogia ja mõtete muutustest.

Kommunistlikud valitsused on pigem muutuste agendid kui turud või tarbijate soovid.

Riigi poolt valitsuse nimel tehtavad muudatused võivad sõltuvalt ideoloogia ja mõtete muutustest olla kiired või aeglased.

Sotsialistliku riigi töötajad on pigem nominaalsete muutuste tekitajad kui turud või tarbijate soovid.

Variatsioon 1. Rahvusvaheline kommunism

2. Ürgkommunism

3. Nõukogu kommunism

4. Pre-marksistlik kommunism

5. Usuline kommunism

6. Juche kommunism

7. Rahvuskommunism

8. Euroopa kommunism

9. Vasak anarhism

10. Marksism

1. Riigisotsialism

2. Turusotsialism

3. Sotsiaalne anarhism

4. Kommunism

Varased säilmed 19. sajandi keskel prooviti feodalismile ja kapitalismile alternatiive alles pärast revolutsiooni 1910. aastal Venemaal. Thomas More kirjutas 1516. aastal ühiskonna ühisomandist.

Adam Smith toetas 1776. aastal tööjõu väärtusteooria olemasolu, mis jättis tähelepanuta Cantilloni seisukoha, et väärtused põhinevad nõudmisel ja pakkumisel.

Juhtimisriist Ei oma riiklikku kontrolli. Valitsuse kasutamine. Maailmavaade 1. Kommunism on riik, mis näeb end solidaarsena teiste riikide kommunistidega.

2. Kommunism on rahvusvaheline liikumine.

3. Kommunistid sanktsioonidega suurettevõtete vastu.

4. Kommunistid ei usalda natsionalistlikke riike ja juhte.

Sotsialism on keskklassi töötajate liikumine ja kõike kasutatakse ühistel demokraatlikel eesmärkidel. Sõjavaade Kommunistid uskusid, et sõda on tootmise ergutamisega hea. Sõda tuleks siiski vältida nii palju kui võimalik. Arvamused varieeruvad iga sõja toetajatest (Allan L Beson ja Charles Edward Russel) kuni sõjavastasteni (Norman Thomas ja Eugene V Debs).

Sotsialistid kipuvad tootmist ergutades nõustuma, et sõda on majandusele kasulik.

Ajalugu 1. Kuuba kommunistlik partei (1965 - ON).

2. Korea Kommunistlik Partei (1949 -ON).

3. Hiina Kommunistlik Partei (1921 - ON).

4. Nõukogude Liidu kommunistlik partei (1912 - 1991).

1. Ungari

2. Strandha vald

3. Pariisi kommuun

4. Bulgaaria

5. rumeenia

Näide Ideaalis pole juhti, sest rahvas juhib otse.

Seda ei tehta kunagi tegelikult, sest sellel on ainult ühe partei süsteem.

Näited kommunistlikest riikidest: Kuuba, Põhja-Korea ja Nõukogude Liit.

Tavaliselt mõeldakse seda kui kavandatud ja tsentraliseeritud sotsialismi vormi.

Näited sotsialistlikest riikidest: Rootsi, Iirimaa ja Norra.

Kaasaegne näide Kommunistlikke valitsusi omavad ainult 5 riiki, nimelt Kuuba, Põhja-Korea, Hiina, Venemaa ja Laos. Sotsialistlikke valitsusi omab 7 riiki, nimelt Kanada, Holland, Taani, Rootsi, Soome, Iirimaa, Norra. Diskrimineerimine Kõiki riigiliikmeid peetakse üksteisega võrdseteks. Rahvast peetakse samaks.

Vajaduse korral võetakse vastu seadusi, et kaitsta inimesi diskrimineerimise eest.

Sisseränne on rangelt kontrollitud.