Indoneesia iseseisvuse väljakuulutamine: taust, teksti sisu, erinevused

17. august 1945 on kõigi Indoneesia kodanike jaoks ajalooline kuupäev. Sest reedel, 17. augustil 1945 algasid Indoneesia iseseisvuse väljakuulutamisega seotud ajaloolised sündmused.

Iseseisvuse väljakuulutamise luges Ir kohe läbi. Soekarno dr. Aastal peetud Mohammad Hatta Jalan Pegangsaan Timur nr. 56, Jakarta keskosa.

A. Kuulutuse taust

6. augustil 1945 viskas USA Jaapani Hiroshima linnale aatomipommi, mis hakkas Jaapani armeed demoraliseerima.

Päev hiljem on Indoneesia iseseisvuse ettevalmistav uurimisagentuur (BPUPKI) või Dokuritsu Junbi Cosakai - muutis oma nime Indoneesia iseseisvuse ettevalmistuskomiteeks (PPKI) või - Dokuritsu Junbi Inkai jaapani keeles.

Selle eesmärk on veelgi rõhutada Indoneesia iseseisvuse saavutamise soovi ja eesmärki.

9. augustil 1945 visati Nagasaki linnale teine ​​aatomipomm, mille tõttu Jaapan alistus USA-le ja tema liitlastele.

Seda hetke kasutas Indoneesia iseseisvuse kuulutamiseks.

Soekarno ja Hatta PPKI juhtidena ning Radjiman Wedyodiningrat BPUPKI endise esimehena viidi Vietnami Dalati, et kohtuda marssal Terauchiga.

Neile öeldi, et Jaapani väed on lüüasaamise äärel ja annavad Indoneesiale iseseisvuse.

Vahepeal, 10. augustil 1945, kuulis Sutan Sjahrir raadio teel uudist, et Jaapan on alistunud liitlastele.

Põrandaalused võitlejad valmistuvad kuulutama Indoneesia iseseisvust ja lükkavad tagasi iseseisvuse vormi, mis kingiti Jaapanilt.

12. augustil 1945 ütlesid jaapanlased marssal Terauchi kaudu Vietnamis Dalatis Soekarnole, Hattale ja Radjiman Wedyodiningratile.

Et Jaapani valitsus annab Indoneesiale kohe iseseisvuse ja iseseisvuse väljakuulutamise saaks mõne päeva jooksul ellu viia.

Kaks päeva hiljem, kui Soekarno, Hatta ja Radjiman Dalatist kodumaale naasid, kutsus Sutah Syahrir seda üles Soekarno kuulutas kohe välja iseseisvuse, sest pidas Dalatis toimunud kohtumise tulemusi mässuks Jaapan.

Sest Jaapan oli alistunud liitlastele ja selleks, et vältida natsionalistliku leeri lõhenemist jaapanlaste ja anti-vastaste vahel.

Soekarno tuletas Hattale meelde, et Syahriril ei olnud õigust iseseisvust välja kuulutada, sest see oli PPKI õigus.

Vahepeal leidis Syahrir, et PPKI moodustas Jaapan ja iseseisvuse väljakuulutamine PPKI poolt oli ainult Jaapani kingitus.

14. augustil 1945 alistas Jaapan ametlikult pardal olnud liitlastele USS Missouri.

Jaapani armee ja merevägi on Indoneesias endiselt võimul, sest Jaapan lubas Indoneesias võim liitlastele tagasi anda.

Sutah Syahrir, Wikana, Darwis ja Choerul Saleh kuulsid uudist BBC raadios.

Kuulnud kuulujutte, et Jaapan kummardub põlvili, kutsus noor rühm vanemat rühma viivitamatult välja kuulutama Indoneesia iseseisvust.

Vanad inimesed ei taha kiirustada. Nad ei taha kuulutamise ajal verevalamist.

Soekarno ja Hatta käisid Jaapani sõjaväevõimude (Gunsei) juures teavet hankimas oma kontoris Koningspleinis (Medan Merdeka).

Kuid kontor on tühi. Soekarno ja Hatta koos Soebardjoga läksid kontradmiral Maeda Notfu kontorisse Jalan Medan Merdeka Utara juurde (Maeda maja Jl Imam Bonjol 1).

Maeda tervitas neid õnnitlustega nende edu eest Dalatis. Vastamise ajal ei olnud ta kinnitust saanud ja ootas endiselt Tokyolt juhiseid.

Pärast Maedalt naasmist valmistusid Soekarno ja Hatta kohe ette 16. augustil 1945 kell 10 Indoneesia iseseisvuse ettevalmistuskomitee (PPKI) koosolekuks.

Järgmisel päeval Jalan Pejamboni nr 2 kontoris, et arutada kõike, mis on seotud iseseisvuse väljakuulutamise ettevalmistamisega.

Päev hiljem oli Indoneesias võimu ülevõtmist nõudnud surve segaduses järjest kõrgem mitme rühma noorte poolt.

16. augustil kell 10 toimunud PPKI koosolekut ei peetud, kuna Soekarno ja Hatta ei ilmunud kohale.

BPUPKI ajaloolisel teekonnal Indoneesia iseseisvuse osalised dr. Radjiman oli ainus inimene, kes osales aktiivselt rahvusliku võitluse areenil alates Boedi Oetomo tekkimisest kuni BPUPKI moodustamiseni.

B. Sekundid kuulutuse lugemisega

Noorte ja vanade läbirääkimised Indoneesia iseseisvuse väljakuulutamise teksti ettevalmistamisel toimusid kell 02.00 - 04.00 hommikul.

Kuulutuse tekst kirjutati admiral Tadashi Maeda Jalan Imam Bonjoli söögitoas nr 1. Kuulutuse teksti koostajad on Ir. Soekarno, dr. Moh. Hatta ja hr. Ahmad Soebardjo.

Kuulutusteksti kontseptsiooni kirjutas Ir. Sukarno ise.

Eesruumis olid kohal ka B.M Diah, Sayuti Melik, Sukarni ja Soediro. Sukarni soovitas, et kuulutuse tekstile kirjutasid alla Ir. Soekarno ja dr. Moh. Hatta Indoneesia rahva nimel.

Kuulutuse teksti tippis Sayuti Melik. Hommikul, 17. augustil 1945 Soekarno elukohas Jalan Pegangsaan Timur 56.

Üritus algas kell 10.00 Soekarno poolt Indoneesia iseseisvuse väljakuulutamise teksti ettelugemisega ja järgnes lühike tekstita kõne.

Seejärel heisati Fatmawati õmmeldud punane ja valge lipp, millele järgnesid Jakarta tollase abilinnapea Soewirjo ja Barisan Pelopori juht Moewardi sõnavõtud.

C. Kuulutusteksti sisu

• Meie väljakuulutamise algtekst Indoneesia rahvas kuulutab käesolevaga Indoneesia iseseisvuse. Asjad, mis puudutavad võimu üleandmist d.l.l.-s, viiakse läbi ülima ettevaatusega ja võimalikult lühikese ajaga. Djakarta, 17 - 8 - '05
  Indoneesia rahva esindajad
• Autentne tekst
  P R O K L A M A S I Meie, Indoneesia rahvas, kuulutame Indoneesia iseseisvuse. Võimu üleandmisega seotud küsimused d.l.l.-s tuleb läbi viia põhjalikult ja võimalikult lühikese aja jooksul. Djakarta, 17. päev boelan 8 tahoen 05
  Indoneesia rahva nimel.
  Soekarno / Hatta

D. Väljakuulutamise alg- ja autentset teksti erinevus

• Sõna "kuulutus" muudetakse sõnaks "P R O K L A M A S I"
• Sõna "asjad" muudetakse sõnaks "asjad"
• Sõna "tempo" muudetakse sõnaks "tempo"
• Sõna "Djakarta, 17 - 8 - '05" muudeti sõnaks "Djakarta, 17. päev boelan 8 tahoen 05"
• Sõna "Indoneesia rahva esindajad" muudeti sõnaks "Indoneesia rahva nimel"
• Algse kuulutuse teksti kirjutas Ir. Soekarno ja dr. Moh. Hatta ja hr. Raden Ahmad Soebardjo. Ehkki autentse teksti sisu on Mohamad Ibn Sayuti Meliku kirjutamise tulemus.
• Algse kuulutuse tekstile ei kirjutatud alla, samas kui autentsele tekstile kirjutas alla Ir. Soekarno ja dr. Moh. Hatta.