Kutai kuningriik: ajalugu, pärand, hiilgeaeg, sügis
Kutai kuningriigi ajalugu
Arvatakse, et Kutai kuningriik loodi 5. sajandil pKr, seda tõendab 7 Yupa (pealdiste) avastamine kivisammastena), mis on kirjutatud Pallawa tähtedega ja Indiast pärit sanskriti keeles, kes on tuttavad Hindu. Yupal on 3 peamist ülesannet, nimelt kirjad, loomade sidumispostid religioossete ohverdamistseremooniate jaoks ja kuninga suuruse sümbol.
Yupale kirjutatu põhjal arvatakse, et Kundungga kuninga nimi on Indoneesia algne nimi, kuid järeltulija on nagu Aswawarman, Mulawarman näitab India nimest võetud nime ja tema sooritatud tseremoonia viitab usuliste tseremooniate tegevusele Hindu. Sealt võime järeldada, et hindu kultuur on jõudnud Kutai kuningriiki.
Kutai Mulawarmani (Martadipura) kuningriigi asutas Campa kuningriigi (Kambodža) ametnik Kudungga, kes alandas kuninga Asmawarmani, kuningas Mulawarmani, kuningriigi 27 (kahekümne seitsmele) põlvkonnale Kutai.
- Maharaja Kudungga, surmajärgne pealkiri Dewawarman (asutaja)
- Maharaja Aswawarman (Kundungga poeg)
- Maharaja Mulawarman (Aswawarmani poeg)
- Maharaja Marawijaya Warman
- Maharaja Gajayana Warman
- Maharaja Tungga Warman
- Maharaja Jayanaga Warman
- Maharaja Nalasinga Warman
- Maharaja Nala Parana Tungga
- Maharaja Gadingga Warman Dewa
- Maharaja Indra Warman Dewa
- Maharaja Sangga Warman Dewa
- Maharaja Chandrawarman
- Sri Lanka jumalate maharadža
- Maharaja Guna Parana Dewa
- Maharaja Wijaya Warman
- Maharaja Sri Aji Dewa
- Maharaja üllas poeg
- Maharaja Nala Pandita
- Maharaja Indra Paruta Dewa
- Maharaja Dharma ustav
Vahepeal XIII sajandil, Mahakami jõe suudmes, asus Jaava hindude stiilis kuningriik, nimelt Kutai Kertanegara kuningriik, mille rajas üks kuningriigi auväärne esindaja. Singasari pani nimeks Raden Kusuma, kes kandis hiljem tiitlit Aji Batara Agung Dewa Sakti ja abiellus Putri Karang Melenuga, nii et hiljem sünnitas ta poja nimega Aji Batara Agung. Teie majesteet Nira.
Kahe kuningriigi assimileerumisprotsess (ühendamine) algas XIII sajandil Aji Batara Agung Paduka Nira, kes abiellus, vahelise poliitilise abielu sõlmimisega Putri Indra Perwati Dewi oli kuningas Mulawarmani (Martadipura) dünastiast pärit Guna Perana Tungga printsess, kuid kahe kuningriigi ühendamine ei õnnestunud. seda. Alles XVI sajandil Aji valitsusajal toimunud Kutai Kertanegara kuningriikide vahelise suure sõja kaudu Vürst Sinum Panji Ing Kutai Mulawarmani (Martadipura) kuningriigiga kuningas Darma valitsusajal Lojaalne.
Lahingus sai kuningas Darma Setia lüüa ja suri kuningas Kutai Kertanegara Aji Pangeran Sinum Panji käe läbi, kellel õnnestus hiljem Kutai kaks kuningriiki ühendada. nii et territoorium muutus väga laiaks ja kuningriigi nimi muutus Kutai kuningriigiks Kertanegara Ing Martadipura, mis alandas seejärel Kutai Kertanegara kuningate dünastiat kuni nüüd.
Ajalookirjanduses on öeldud, et XIII sajandist kuni 1960. aastani olid tema valitsemisaasta põhjal Swapraja piirkonna (Kutai Kertanegara kuningriik) kuningaks (sultaniks) järgmised:
- 1300 - 1325 Aji Batara Agung Dewa Sakti
- 1350 - 1370 Aji Batara Agung, teie majesteet Nira
- 1370 - 1420 Aji Maharaja sultan
- 1420 - 1475 Aji Raja Mandarsyah
- 1475 - 1525 Aji vürst Tumenggung Jaya Baya (Aji Raja Puteri)
- 1525 - 1600 Aji kroonukuningas
- 1600 - 1605 rikutakse Aji
- 1605 - 1635 Aji Pangeran Sinum Panji Mendopo
- 1635 - 1650 Aji vürst Dipati Agung
- 1650 - 1685 Aji Mejo Kesumo etendused Lk
- 1685 - 1700 Aji Begi tiitel Aji Ratu Agung
- 1700 - 1730 Aji Dipati Tua etendused
- 1730 - 1732 Aji vürst Dipati Anum Panji Pendopo
- 1732 - 1739 sultan Aji Muhammad Idris
- 1739 - 1782 Aji Imbut sultani Muhammad Muslihuddini tiitel
- 1782 - 1850 sultan Aji Muhammad Salehuddin
- 1850 - 1899 sultan Aji Muhammad Sulaiman
- 1899 - 1915 sultan Aji Alimuddin
- 1915 - 1960 sultan Aji Muhammad Parikesit
- 1960 - praegune, sultan Haji Aji Muhammad Salehuddin II
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Kanjuruhani kuningriigi ajalugu
Kutai kuningriigi asutaja
Kutai kuningriigi asutaja oli Aswawarman. Nii sai ta tiitli Wangsakerta, mis tähendab kuningliku perekonna moodustamist. Lisaks sai kuningas Aswawarman ka tiitli Dewa Ansuman, mis tähendab Päikese Jumalat. Selle tiitli andmist mainitakse ka Kutai kuningriigi stuupas. Mõnes loos mainitakse aga ka seda, et Kutai kuningriigi rajaja oli Kudungga. Puudub autentne teave, mis mainiks, kes oli selle kuningriigi asutaja.
Kutai kuningriigi geograafiline asukoht
Kutai kuningriigi geograafiline asukoht on Hiina ja India vahelisel kaubateel. Kutai kuningriigist sai kauplejatele huvitav peatuspaik. See näitab, et kaubandustegevusest on saanud lisaks põllumajandusele ka kutai inimeste elu osa.
Sisemusse ulatuv Kutai Kuningriigi geograafiline asukoht muudab Kutai Hiina ja India kauplejate jaoks vahepeatuseks atraktiivseks kohaks.
Kutai kuningriik on Indoneesia vanim kuningriik. See kuningriik asub Mahakami jõe kaldal Muarakamanis, Ida-Kalimantanis, Tenggarongi linna lähedal.
See põhjustab hindude mõju sisenemist Kutai ja muudab kauplemistegevuse osaks Kutai inimeste elust
Kutai Martadipura ehk Martapura kuningriik asub Mahakami jõe kaldal, täpselt Muarakamani rajoonis, Kutais, Ida-Kalimantanis. Selle kuningriigi territoorium on üsna lai, kontrollides peaaegu Kalimantani territooriumi.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Sunda või Pasundani kuningriigi ajalugu
Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline ja poliitiline areng
Sotsiaalne ja kultuuriline
Kutai pealdiste sisu põhjal on näha, et 4. sajandil pKr Kutai piirkonnas oli Indoneesia ühiskond, kes oli saanud palju hindude mõju. Kogukond on suutnud luua impeeriumi, mis on kenasti korraldatud India valitsemismalli järgi. Indoneesia inimesed aktsepteerivad väljastpoolt pärit elemente ja arendavad neid vastavalt Indoneesia rahva traditsioonidele
Kutai inimeste kultuurielu on järgmine:
- Kutai inimesed on inimesed, kes säilitavad oma esivanemate kultuuritraditsioonide juured.
- Ühiskond, mis reageerib väga muutustele ja kultuurilisele arengule.
- Toetage religioosset vaimu oma kultuurielus.
- Kutai kogukond on ka ühiskond, mis reageerib muutustele ja kultuurilisele arengule.
- Seda tõendab Kutai rahva tahe aktsepteerida ja kohandada võõrkultuuri (India) inimeste ellu.
Peale selle on Kutai inimesed tuntud kui inimesed, kes toetavad oma kultuurielus usuvaimu. Brahminide kui vaimulike juhtide ja religioossete rituaalide mainimine nende kirjutatud yupa-kirjutistes kinnitab seda järeldust.
Majanduselu
Kutai kuningriigi majanduselu võib vaadelda kahest järgmisest asjast:
- Kutai kuningriigi geograafiline asukoht on Hiina ja India vahelisel kaubateel. Kutai kuningriigist sai kauplejatele huvitav peatuspaik. See näitab, et kaubandustegevusest on saanud lisaks põllumajandusele ka kutai inimeste elu osa.
- Kirjalik teave pealdise kohta ütleb, et kuningas Mulawarman andis kunagi oma rikkuse nafta ja 20 000 lehma näol brahminidele.
Poliitiline elu
Alates Hindu mõju ilmnemisest ja arenemisest Ida-Kalimantanis on valitsemises toimunud muutused, nimelt hõimude valitsussüsteemist kuninga või feodaalse valitsuse süsteemiks. Kunagi Kutai kuningriiki valitsenud kuningad on järgmised:
- Kudungga. See kuningas on Kutai kuningriigi asutaja isa, selle esimese kuninga nimes on midagi ainulaadset, sest nimi Kudungga on kohalik nimi või nimi, mida hindu kultuur pole mõjutanud. See sünnitas siis ekspertide arusaama, et kuningas Kudungga valitsusajal oli hindu mõju just saarestikku jõudnud, Kudungga positsioon oli algselt hõimuülem.
Hindude mõju saabudes muutis ta oma valitsuse struktuuri kuningriigiks ja nimetas end kuningaks, nii et kuningate järjestus toimus põlvest põlve.
- Aswawarman. Yupa pealdises on kirjas, et kuningas Aswawarman oli võimekas ja tugev kuningas. Tema valitsemisajal laiendati Kutai kuningriigi territooriumi uuesti. Seda tõendab Asmawedha tseremoonia rakendamine.
Need tseremooniad viidi läbi Indias kuningas Samudragupta valitsusajal, kui ta soovis oma territooriumi laiendada. Tseremoonial viidi hobuse vabastamine eesmärgiga määrata Kutai kuningriigi võimu piirid. Teisisõnu, seni, kuni leitakse hobuse kabja, on see Kutai kuningriigi piir. Hobuste vabastamisele järgnesid Kutai kuningriigi sõdurid.
- Mulawarman. See kuningas on kuningas Aswawarmani poeg, ta viis Kutai kuningriigi hiilguse tippu. Tema valitsemisajal koges Kutai hiilgavat perioodi. Inimesed elavad rahus ja õitsengus. Sellistes oludes korraldas kuningas Mulawarman lõpuks palju kulda pakkumise tseremoonia.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Ternate ja Tidore kuningriik
Kutai kuningriigi hiilgeaeg
Sissekirjutuse ehk yupa avastamine Muara Kamanis on üks tõend selle kohta, et Kutai kuningriigi elu oli väga edukas ja edukas. Kutai kuningriigi hiilgus sumbus, kui see oli Kudungga dünastia juhtimisel.
See juhtus siis, kui suured kuningriigid nagu Majapahit ja Singosari elasid hiilgavaid aegu. Sellest ajast alates pole enam ühtegi lugu Kutai kuningriigi elust Kudungga dünastia ajal. Kudungga pärineb Kambodža Campa kuningriigist.
Kudungga poeg Aswawarman arvatakse olevat esimene kuningas Kurtai Martadipura kuningriigis Wangsakerta nime all. Mõnes ajaloolises ülestähenduses on aga ka neid, kes peavad Kudungga Kutai kuningriigi esimeseks kuningaks.
Pärast kuningas Aswawarmani anti Kutai kuningriigi juhtimise verstapost kuningas Mulawarmanile. Kuningas Mulawarman on kuningas Aswawarmani poeg. Kuningas Mulawarmani valitsusajal jõudis kuningriik oma hiilgeaega.
See juhtus tema tarkuse ja tähelepanu tõttu usuasjadele. Kuningas Mulawarman andis brahminidele õiglaselt kingitusi kulla, maa ja kariloomade kujul. Lisaks pidas ta almustseremooniaid kohtades, mida peetakse pühaks või Waprakeswaraks. Kuningas Mulawarmani valitsusajal austas ka rahvas oma kuningat väga, pidades pidu kuninga ohutuse tagamiseks. Tõendid kuningas Mulawarmani ülevuse kohta sisalduvad ka kirjutiste pealkirjas.
Mulawarmani kiri koosneb seitsmest Yupast. Pealkiri sisaldab anustub-luulet. Seitsmest kirjutisest on aga edukalt läbi loetud ja tõlgitud vaid neli Yupat.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Banteni kuningriik: ajalugu, kuningad ja säilmed koos hiilgeajaga
Kutai kuningriigi langemine
Kutai kuningriik sai otsa, kui Kutai kuningas nimega Maharaja Dharma Setia suri lahingus Kutai 13. kuninga Kartanegara Aji Pangeran Anum Panji Mendapa käe läbi. Pidage meeles, et see Kutai (Kutai Martadipura) erineb Kutai Kuningriigist Kartanegara, mille pealinn asus esmakordselt Kutai Lamas (Tanjung Kute).
Seda 1365. aastal asuvat Kutai Kartanegarat mainitakse Jaava kirjanduses Negarakertagama. Kutai Kartanegara sai hiljem islami kuningriigiks, mida kutsuti Kutai Kartanegara sultanaadiks. Kuningriik.
Alates 1735. aastast muutus Kutai Kartanegara kuningriik, mis oli algselt kuningas pealkirjaga Prints, pealkirjaks sultan (sultan Aji Muhammad Idris) ja seni kutsuti Kutai Kartanegara sultanaadiks.
Loe ka artikleid, mis võivad olla seotud: Singasari kuningriigi ajalugu: algus, kuninga sugupuu, hiilgeaeg
Kutai kuningriigi säilmed
Kutai kuningriigi ajalooline pärand Tänapäeval, 21. sajandil, mitmed kuningriigi ajaloolised säilmed Kutai leiame endiselt Mulawarmani muuseumist, mis asub Kutai linnas Tenggarongi linnas Kartanegara.
Kui külastate kunagi linna, leidke aega Kutai kuningriigi ülevuse tõendite uurimiseks. Ma ise käisin hiljuti seal. Rp sissepääsupiletiga. 2000, olen suutnud nautida tõendeid mineviku eksootikast, nähes mõnda Kutai kuningriigi reliikviat.
Järgmised on objektid, mis on Kutai kuningriigi ajaloolised säilmed.
Kutai sultani kiiver
Ketopong Sultan on Kutai kuningriigi kuninga kroon, mis on valmistatud kullast ja kaalub 1,98 kg. Siiani on see kroon endiselt kenasti hoitud Jakarta rahvusmuuseumis. See kroon leiti umbes 1890. aastal, mis asub Muara Kamani piirkonnas Kutai Kartanegaras. Mis puutub Mulawarmani muuseumisse, siis seal on välja pandud ka Sultani kiivri imitatsioon.
Kutai Kuningriigi Uncal kaelakee
See on kuldkaelakee, mis kaalub 170 grammi koos ripatsiga, millel on Ramayana loo reljeef. See Uncali kaelakee on üks Kutai kuningriigi omadusi, mida Kutai Kartanegara sultan kasutas, kuna Kutai Martadipura sai koloniseerida ja vallutada. Ekspertiisi kohaselt arvatakse, et see Uncal kaelakee on pärit Indiast. Siiani oli selles maailmas ainult kaks Uncal kaelakeed. Esimene asub Indias ja teine Tenggarongi linnas Mulawarmani muuseumis.
Ciwa kaelakee
Ciwa kaelakee on üks Kutai kuningriigi ajaloolisi säilmeid, mis leiti sultan Aji Muhammad Sulaimani juhtimisel. Selle kaelakee avastasid elanikud Mujal Kamani Sajajalgse järve ümbruses 1890. aastal. Siiani on see Ciwa kaelakee endiselt kantud kuningliku ehtena, mida kuningas kasutab ka siis, kui kuninga ametisse nimetamise pidu korraldatakse uus.
Kutai sultani mõõk
See mõõk on valmistatud täiskullast. Mõõga otsas on nikerdatud tiigriloom, kes valmistub oma vaenlasele põrkama. Samal ajal kui tupikaupa kaunistavad krokodillilooma nikerdused. Kutai sultani mõõk on endiselt olemas ja seda hoitakse tänapäevani. Selle mõõga leiab Jakarta rahvusmuuseumist.
Kuldne kilpkonn
See kuldkilpkonn on üks Kutai kuningriigi ajaloolisi säilmeid, mis on nüüd Mulawarmani muuseumis. See asi on poole rusika suurune. Mulawarmani muuseumis saadaolevate andmete kohaselt leiti see objekt Lonh Lalangi piirkonnast, täpselt Mahakami jõe ülaosast. Ajalooliste lugude järgi on see ka üks printsi esemeid kes tuli Hiina Kuningriigist ja anti printsess Sultai Kutai nimega Aji Bidara Valge. Prints kinkis mitmesuguseid ainulaadseid esemeid, et tõestada oma siirust kuningriigi printsessiga abiellumiseks.
Kutai kuningriigi kiri
See kiri on Kutai kuningriigi üks vanimaid säilmeid. See objekt on ka üks tugevamaid tõendeid Borneo saarel elanud hindu kuningriigi olemasolust. Siiani on veel seitse Yupa kirjutist, mida saame külastada.
Yupa kiri
Ühte tõendit Kutai kuningriigi olemasolu kohta Indoneesias tähistab reliikviate avastamine Yupa kujul olevate pealdiste kujul.
Pallawa ja sanskriti keeles kirjutatud pealdis on 3 samba kujuline kivi, mida väidetavalt kasutatakse para ohverdamiseks mõeldud ohvriloomade või inimeste sidumiseks jumal
Kerise mägi
Keris Bukitil on keisrinna Aji Putri Karang Melenuga väga lähedased suhted. Keisrinna Aji Putri Karang Melenu pole mitte ainult kuningas Kutai Kartanegara naine, vaid ka Keris Bukiti omanik.
Põhjus on see, et keisrinna on tütarlaps, kes leiti gongist, mis pesti ära kohalike elanike leitud bambusesaalist. Gongis on ainulaadselt mitte ainult beebitüdruk, vaid ka kanamuna ja pistoda, mis kannab nüüd nime Bukit keris.