Suveräänsuse määratlus, selle vormid, tüübid ja omadused

Suveräänsuse määratlus, selle vormid, tüübid ja omadused  - Selles arutluses selgitame suveräänsust. Selgitus, mis sisaldab suveräänsuse mõistet, suveräänsuse vorme, suveräänsuse tüüpe ja suveräänsuse olemust, mida arutatakse täielikul ja hõlpsasti mõistetaval viisil.

Suveräänsuse määratlus, selle vormid, tüübid ja omadused

Lisateabe saamiseks lugege hoolikalt allolevat ülevaadet.

Suveräänsuse määratlus

Vastavalt Vikipeedia, Suveräänsus on ainuõigus valitsemisala, ühiskonna või enda üle kontrollida. Kaks teooriat, mis põhinevad Jumala või ühiskonna kingitustel, on pooldajad.

Vahepeal vastavalt KBBI (Suur Indoneesia sõnaraamat) Suveräänsus on kõrgeim võim piirkondlike osariikide valitsuste ja nii edasi.

Põhiseaduses ja rahvusvahelises õiguses on suveräänsus seotud valitsusega, kellel on riigis täielik kontroll oma siseasjade üle. piirkond, mis ületab territoriaalseid või geograafilisi piire ning on teatud kontekstis seotud erinevate juriidilise jurisdiktsiooni alla kuuluvate organisatsioonide või institutsioonidega üksi.

Suveräänsuse vorm

Suveräänsusel on 2 vormi, millel on erinevad süsteemid.

• Suveräänsus sissepoole

  Sisemine suveräänsus, nimelt riigil või valitsusel on õigus reguleerida kõigi selle riigi moodustatud riikide kaudu rahva või riigi kõiki huve.

• Väline suveräänsus

  Väline suveräänsus tähendab, et valitsusel on vaba võim, mis ei ole seotud ega allu muudele jõududele kui etteantud sätted.

Suveräänsuse tüübid

Suveräänsuse tüüp on jagatud neljaks tüübiks, mida võib näha allpool toodud selgitusest.

1. Jumala suveräänsus

Jumala suveräänsus on Jumalalt pärinev suveräänsus, mis on antud kuningale või valitsejale. Sel juhul kehastub Jumala tahe kuningas või valitsejas, siis peetakse kuningat Jumala sõnumitoojaks või Jumala esindajaks.

Määrused, mida valitseja juhib, on Jumalalt, seetõttu peavad inimesed kuuletuma ja alluma valitseja korraldusele. Selle Jumala suveräänsuse võtsid omaks mitmed tegelased, sealhulgas Augustinus, Aquino Thomas, Marsillius ja F.J. Stahl. Selle rakendust rakendati kunagi Etioopias kuningas Haile Selassi ajal, Hollandis ja Jaapanis keiser Tenno Heika valitsusajal.

2. Kuninga suveräänsus

Kuninga suveräänsus on riigi suveräänsuse vorm, mis on kuninga käes, sest kuningas on Jumala tahte kehastus ja on Jumala vari. Selleks, et riik oleks tugev ja vastupidav, peab kuningal olema tugev võim ja tal ei ole piire, nii et rahvas peab olema valmis kuningale loovutama oma õigused ja võimu. Isikud, kes mõistavad kuninga suveräänsust, hõlmavad Niccolo Machiavelli, Jean Bodin, Thomas Hobbes ja F. Hegel. Seda teooriat rakendati Prantsusmaal kuningas Louis XIV ajal.

3. Riigi suveräänsus

Riigi suveräänsus on valitsuse võim, mis tuleneb riigi suveräänsusest. Kuna allikas pärineb riigilt, loetakse riigil piiramatut võimu ja see võim antakse riigi nimel kuningale üle. Kanjon võib luua oma õigusreeglid, seetõttu pole riik kohustatud seadusi täitma. Selle teooria järgijad on George Jellink ja Paul Laband. Seda teooriat rakendati Venemaal tsaari ajal ja Saksamaal Hitleri ajal.

4. Õiguse suveräänsus

Seaduse suveräänsus on kõrgeim võim. Selles suveräänsuses peab riigivõim põhinema seadusel ning allikas ise põhineb õiglustundel ja õigusteadlikkusel. Selle teooria kohaselt eeldatakse, et riigist saab õigusriik, mis tähendab, et kõik riigihalduri ja rahva tegevused peavad põhinema kehtival seadusel. Selle teooria pooldajate hulka kuulub H. Krabbe, Immanuel Kant ja Kranenburg. Seda suveräänsust on rakendatud enamikus Euroopa ja Ameerika riikides.

5. Rahvastiku suveräänsus

Inimeste suveräänsus on suveräänsus, mille kõrgeim võim on rahva käes. Rahvas annab valitsejatele võimu valitsussüsteemi juhtimiseks ühiskondliku lepinguna nimetatud kokkuleppe kaudu. Riigijuht valitakse ja määratakse rahva tahtel esindajate kaudu, kes istuvad valitsuses ja teisalt peavad riigivõimud tunnustama ja kaitsma inimeste õigusi ning juhtima valitsust, mis põhineb sellel inimeste püüdlused.

Kui riigivõimud ei suuda või ei suuda tagada inimeste õigusi ega suuda rahva püüdlusi täita, võib rahvas liidri uue juhiga asendada. Selle teooria pooldajate hulka kuuluvad Solon, John Locke, Montesquieu, J.J Rousseau. Suveräänsuse teooriat rakendatakse peaaegu kogu maailmas, kuid selle rakendamisel sõltub see tol ajal võimul olnud režiimist, iga riigi ideoloogiast ja kultuurist.

Suveräänsus

Suveräänsuses on mitmeid tunnuseid, nimelt:

• Püsiv või püsiv
  Püsiv või püsiv olemus tähendab, et isegi kui riigi struktuur on ümber korraldatud, ei muutu suveräänsus.
• Originaal
  Tõelise suveräänsuse olemus tähendab seda, et see suveräänsus ei tulene teiselt kõrgemalt võimult, mis tähendab, et keegi ei loonud seda suveräänsust, sest see oli moodustatud ise.
• Absoluutne
  Absoluutne tähendab, et riigis pole ühtegi teist suveräänsusest kõrgemat võimu.
• Ei saa jagada
  Mis tähendab, et suveräänsust ei tohiks jagada teatud organiteks, sest see toob kaasa suveräänsuse pluralismi või pluralistliku ühiskonna.
• Piiramatu
  Suveräänsuse olemus ei ole piiratud, see tähendab, et suveräänsus hõlmab kõiki inimesi ja rühmi riigis eranditult.

Seega on selle kohta selgitatud Suveräänsuse määratlus, selle vormid, tüübid ja omadused loodetavasti saab teie ülevaadet ja teadmisi täiendada. Täname külastamast.