Rengasdengkloki ürituse ajalugu (täielik arutelu)

Rengasdengkloki ürituse ajalugu (täielik arutelu) - Rengasdengklok on Indoneesia jaoks ajalooks saanud sündmus. Rengasdengklok on Indoneesia iseseisvusprotsess, sest Rengasdengkloki sündmus on selle sünni algus Indoneesia iseseisvus, mida noored ja ka Indoneesia naised on kajastanud koheseks vabastamiseks Indoneesia.

Rengasdengkloki ürituse ajalugu (täielik arutelu)

Rengasdengklok on oluline sündmus ja värvis ka Indoneesia iseseisvust ning on näha, et noored on teinud nii palju pingutusi ja ka paradoks Indoneesia naised, et president ja asepresident rööviti, et nad saaksid keskenduda Indoneesia vabastamisele, et neid ei mõjutataks ja et nad ei saaks mõjutada väljaspool riiki.

Milliseid jõupingutusi on Indoneesia noored ja noored naised teinud, ja mida teha? tegelikult rengasdengkloki ürituse eesmärk, arutame seda allpool, et seda teada saada ja mõista vaata.

Rengasdengkloki ürituse ajalugu

Rengasdengklok on sündmus, mille põhjustavad eakate ja vanurite arvamuste erinevused ka noored, kes soovivad leida väljakutse väljakuulutamiseks õige aja iseseisvus. Vana rühmitus väidab, et iseseisvuse väljakuulutamine peab ootama Jaapani valitsuse antud aega.

Sest Jaapani valitsus on andnud lubaduse Indoneesia iseseisvuse kohta, samas kui noorem rühmitus selle vastu on viia iseseisvuse väljakuulutamine võimalikult kiiresti läbi, kasutades võimuvaakumi või nn Võimu vaakum, arvamuste erinevuse tõttu röövisid noored vanurid, sealhulgas Ir. Soekarno ja ka Mohammad Hatta, kes hiljem Rengasdengklokisse pagendati.

Ja 16. augustil 1945, et see langeks kokku Baperpi ühiselamus aadressil Jalan Cikini 74, Jakarta, para noortegrupp pidas seejärel koosoleku, millest võtsid osa ka Sukarni, Jusuf Kunto, Dr. Muwardi, ja ka Shundanco Singgih ja Paidan Jakarta kaart. Koosolek peeti Ir'i pagendamise otsuse vastuvõtmiseks. Soekarno ja Mohammad Hatta lahkusid samuti linnast eesmärgiga hoida neid eemal kõigist Jaapani mõjudest.

Jaapanlaste kahtluste vältimiseks usaldati Shudanco Singgih plaani ellu viima. Plaan läks ladusalt, kuna sellel oli ka kaardiarmee tugi ja ka Cudanco Latif Hendraningrat nii, et 16. augustil 1945 kell 04.30 Ir. Soekarno ja ka Mohammad Hatta ning noorte rühmad saabusid Rengasdengklokile. Ja nende ülemused tõid Ir. Soekarno ja ka Mohammad Hatta, et kaitsta neid pealinna kriitilises olukorras.

Lõpuks rengasdengklok Ir. Soekarno ja ka Mohammad Hatta olid pärast Jakartasse naasmist valmis kuulutama iseseisvuse. Vahepeal peavad Jakartas vanemad ja nooremad rühmad läbirääkimisi. Vana rühm, mida esindas Ahmad Subardjo, ja noor rühm, keda esindas Wikana, ja siis jõudsid läbirääkimised kokkuleppele, et iseseisvuse väljakuulutamine tuleb läbi viia aastal Jakarta.

Ahmad Subardjo oli siis valmis tagama, et Indoneesia iseseisvus, mis kuulutatakse välja järgmisel päeval 17. augustil 1945, ja siis oli Peta Rengasdengkloki kompanii ülem Cudanso Subeno lõpuks nõus või tahtis Ir vabastada. Soekarno ja ka Mohammad Hatta.

Mõned selgitused, mida on selgitatud teadmiste kohta Rengasdengkloki ürituse ajalugu (täielik arutelu) noorte rühmituste läbi viidud võitlused ja sündmus rengasdengkloki juhtumis, kus noored rühmad, kes hiljem Ir röövisid. Soekarno ja ka Mohammad Hatta, loodetavasti kasulik