Draama tüüp, eesmärk, omadused, elemendid ja struktuur (TÄIS)

Draama tüüp, eesmärk, omadused, elemendid ja ülesehitus - Pärast seda, kui me eelnevalt arutasime draama tähendus, seekord keskendume tüüpidele.

Globaalselt jaguneb draama kaheks, nimelt moodsaks ja klassikaliseks draamaks. Kasutamise mõttes jaguneb draama aga mitmeks osaks. Lisateabe saamiseks vaadake järgmist selgitust.

Draama tüüp, eesmärk, omadused, elemendid ja ülesehitus

Arutleme hoolikalt draama kõiki tüüpe.

Draama tüübid

Draama tüüp sõltub tegelikult eesmärgist, tavaliselt on meie riigis kolme tüüpi draamat. Draamažanrite jaotust selgitatakse järgmiselt:

Draamat eristab näidendi esitlus

• Traagika on kurbust täis draama
• Komöödia on meelelahutuslik ja humoorikas draama
• Tragekomöödia on draama, milles on kombineeritud komöödia ja tragöödia
• Ooper on draama, kus vestlust või dialoogi lauldakse muusikalisel saatel
• Melodraama on draama, kus dialoogi räägitakse muusikalise saates või meloodias
• Nali on näidend, mis on peaaegu nagu nali, kuid mitte nali
• Tablo on liikumist rõhutav draama, milles esineja ei loe murret, vaid esitab ainult liigutusi.
• Tantsuballett on draamatüüp, mis ühendab tantsu ja draamat

Draamatüüpide jaotus lavastusviiside põhjal

• Lavatükk on draamatüüp, mida mängitakse laval
• Raadiodraama on draama, mida pole võimalik tunda ja näha, kuid draamasõbrad saavad seda kuulda
• Teledraama on draamatüüp, mis on peaaegu sama mis lavadraama, kuid erinevus on ainult immateriaalne.
• Draamafilm, mis on draamatüüp, mis kasutab laia ekraani, mida tavaliselt kinodes näidatakse
• Wayangi draama, draamatüüp, millega kaasneb nukuteater
• Nukudraama on draamatüüp, kus tegelasi illustreeritakse nukkudega ja neid mängib mitu inimest.

Draamatüüpide jaotus draamakäsikirjade olemasolu või puudumise põhjal

• Kaasaegne draama on draamatüüp, mis kasutab stsenaariumi, kus draama põhineb etenduse jaoks koostatud kirjandustulemustel
• Traditsiooniline või klassikaline draama, mis on draamatüüp, mis ei kasuta draama stsenaariumi, ja see draama pärineb kogukonna traditsioonidest, mis on improviseeritud ja spontaansed.

Draamatüübid, mis põhinevad draamakäsiraamatu olemasolul või puudumisel

Draamakäsikirjade olemasolul või puudumisel põhinevad draamatüübid jagunevad mitmesse rühma:

Kaasaegne draama

• Tavaline draama või näidend on draama, mis erineb tavapäraselt esitatavatest osatäitjatest või draamategelastest
• Kaasaegne või hiljutine draama on draama, mis rikub vanu konventsioone ja on täis reforme, uusi esitlusi, uusi ideid, uusi ideid ning ka lääne ja ida ideede ühendamist.

Traditsiooniline draama

• Nukudraamad nagu wayang golek, wayang kulit, wayang orang jne.
• Rahvadraamad nagu ketoprak ja randai
• Kõnedraamad, mida räägitakse ja mida ei mängita, on nagu dalang jemblung ja kentrung
• Õilsad draamad, mida mõjutavad lääne teatri mõiste ning toetavad ka malai ja Lähis-Ida traditsioonide mõju: stambulik komöödia ja aadel.

Ülaltoodud arutelu sobib väga hästi neile, kellel on kunstilist verd, nii et kui kellelgi on hobi või harrastus kunstist, eriti draamast, pole vale soovida selle draama kohta käivat materjali uurida. Mõistame kõik öeldut.

Draama eesmärk

• Lara lohutus on draama, mida saab kasutada meelelahutusvahendina lohutusena. Sest draamaelemendis sisaldab üks neist komöödiat või meelelahutust, mille sisu võib publiku naerma ajada.
• Teadmisi ja teadmisi, nimelt seda, et draamat saab lisaks meelelahutusele kasutada ka haridusena. Selles mõttes, et draama võib pakkuda teavet teadmiste, ülevaate, kogemuste jms kujul, mis paneb publiku mõistma, mis meid ümbritseva keskkonnaga toimub.
• Lisaks eetiliste väärtuste omamisele on draamal ka esteetilised väärtused, kus publik saab ilu nautida. Sest draamat saab ilu kujul lavale projitseerida liikumise, dialoogi jms kaudu.
• Ühiskonnas on draamal sotsiaalne eesmärk, nimelt koostöö edendamine ja üksikisikute vahelise vendluse edendamine, kuidas me saame ühiskonnas olla.

Draama omadused

1. Draama on kaasaegne proosa, mis on toodetud stsenaariumina, mida tuleb lugeda ja esitada.
2. Draamatekst võib olla proosa või luule vormis.
3. Draama koosneb diafragmadest, mille autor on komponeerinud kehastatud tegelastega.
4. Autori mõtted ja ideed edastatakse tegelaste dialoogi kaudu.
5. Konflikt on draamas oluline element. Süžee tegelased on konfliktide allikaks ja süžee on skripti oluline element.
6. Stsenaariumi, mis ei põhine konfliktidel, peetakse halvaks draamaks.
7. Draama keelelaad on oluline ka seetõttu, et see näitab massi ja ühiskonna kujundust, mida see esindab, ning see draama kajastab autori kirjeldatud sotsiokultuurilist kogukonda.

Dramaatilised elemendid

Draamas on kaks elementi, nimelt sisemised ja välised elemendid.

Sisemine element

• Teema on draamaloo peamine mõte või põhiidee.
• Süžee / süžee on draamalavastuse süžee esimesest vaatusest viimase vaateni.
• Draamategelased koosnevad peategelastest ja kõrvaltegelastest. Peategelast nimetatakse primadonnaks, kõrvaltegelast aga ekstra.
• Iseloom on käitumine, mida draamategelased saavad mängida. Need tegelased jagunevad kahte tüüpi, nimelt headeks tegelasteks (peategelased) ja halbadeks (antagonistid).
• Seade on käimasoleva draamaloo koha, aja ja olukorra kirjeldus.
• Draamamandaat on draamalugude kirjutaja poolt publikule suunatud sõnum. Seda sõnumit saab edastada ka draamategelaste rollide kaudu.

Väline element

• Kirjaniku elulugu

Kirjanduskirjanik peab suutma oma essee sisu animeerida.

• Psühholoogia

Psühholoogia on inimeste ja loomade käitumise uurimine. Öeldakse, et psühholoogia on ka teadus, mis tegeleb normaalsete ja ebanormaalsete psüühiliste protsessidega ning nende mõjuga käitumisele või teadmistele vaimsetest sümptomitest ja tegevustest. Niisiis peab kirjanik olema võimeline valdama oma tehtud kirjandusteooriate psühholoogiat.

• Sotsioloogia

Sotsioloogia on erinevate sotsiaalsete struktuuride ja sotsiaalsete protsesside uurimine. Näidendeid kirjutavaid kirjanikke ajakohastavad ka ühiskonna kihid, kust nad pärit on, majandustingimused ja sotsiaalne tegelikkus.

Draama ülesehitus

• Peatükk või episood

Peatükid või episoodid on osa draama stsenaariumist kokkuvõtte kujul lugudest või lugudest, mis toimuvad kindlas kohas kindlas ajas.

• Stseen

Stseen on draama osa, mis näitab muutuvaid sündmusi või lugusid, mida draama tegelased mängivad.

Üks stseen näitab stseeni muutust või üleminekut, mida tähistab stseeni iseloomu, koha ja aja muutus.

• Dialoog

Dialoog on osa draama stsenaariumist ühe tegelase ja teise poe vahelise suhtluse (vestluse) kujul või iseendaga (monoloog) ühes vaatuses.

See dialoog domineerib draamas ja eristab draamat teistest kirjandusteostest.

• Proloog

Proloog on draama sissejuhatav osa, mis sisaldab lugu, mis sisaldab teavet kirjanikud, näitlejad ja inimesed, kes on seotud näidendi tegemisega või draama kujutamisega kuvatakse. Proloogi toimetab laval diktor.

• Epiloog

Kui proloog on ava, siis on järelsõna draamaetenduse lõpetav osa, mis sisaldab mängitava näidendi järeldus (tähendus ja sõnum) ning kõigi loo tegemisel osalejate kirjeldus draama.

See on arutelu Draama tüüp, eesmärk, omadused, elemendid ja ülesehitus, Loodan, et sellest võib olla lugejatele kasu. See on kõik ja aitäh.