Sotsiaalse suhtluse määratlus, terminid, omadused ja vormid (täielik)

Sotsiaalse suhtluse määratlus, terminid, omadused ja vormid (täielik) - Selles arutelus selgitame sotsiaalset suhtlemist. Mis hõlmab mõistmist, mõisteid, omadusi, mõjutegureid ja suhtlusvorme koos täieliku ja hõlpsasti mõistetava aruteluga. Lisateabe saamiseks lugege palun hoolikalt allolevaid ülevaateid.

Sotsiaalse suhtluse määratlus, terminid, omadused ja vormid (täielik)

Arutleme kõigepealt hoolikalt selle tähendust.

Sotsiaalse suhtluse määratlus

Sotsiaalne suhtlus on suhete alus ühiskonnas kehtivate ja kindlaks määratud sotsiaalsete normide ja väärtuste alusel toimuvate tegevuste näol. Teine sotsiaalse suhtluse määratlus on vastastikune suhe ühiskonnas, mis luuakse seetõttu, et teatavate tegevuste kaudu toimub suhtlus ühe osapoole ja teise vahel.

Ekspertide sõnul sotsiaalse suhtluse mõistmine

Järgnevalt on sotsiaalse suhtluse määratlus ekspertide sõnul.

1. Homanid

Homansi järgi sotsiaalse suhtluse mõistmine on tingimus, kui tegevus (tegevus) mille on toime pannud üks isik teise individuaalse tasu või karistuse vastu, kasutades tema elukaaslane.

2. Selo Soemardjan

Selo Soemardjani järgi mõistmine sotsiaalsest suhtlemisest on vastastikune suhe inimeste (indiviidide) ja kooselu erinevate aspektidega.

3. Bonner

Sotsiaalse suhtluse mõistmine Bonneri järgi on suhe kahe või enama inimese vahel, kes mõjutavad vastastikku teiste inimeste käitumist, muudavad seda või parandavad seda või vastupidi.

4. Astrid. S. Susanti

Sotsiaalse suhtluse mõistmine Astridi järgi. S. Susanti on inimeste vaheline suhe, mis loob püsiva suhte ja võimaldab lõpuks luua sotsiaalseid struktuure. Koostoime tulemused sõltuvad suuresti selles suhtluses osalevate osapoolte väärtustest ja tähendustest ning tõlgendustest.

5. Maryati ja Suryawati

Sotsiaalse suhtluse mõistmine Maryati ja Suryawati järgi on vastastikune kontakt või suhe ja vastus (vastus) üksikisikute, rühmade või üksikisikute ja rühmade vahel.

6. Gilin

Sotsiaalse suhtluse määratlus Gilini järgi on dünaamilised sotsiaalsed suhted ja hõlmavad suhteid üksikisikute ja rühmade vahel või rühmade vahel.

7. Broom ja Selznic

Sotsiaalse suhtluse mõistmine Broomi ja Selznici järgi on tegevusel (tegevusel) põhinev protsess teadlikkus teiste olemasolust ja vastumeetmete (vastuste) kohandamine vastavalt inimeste tegevusele muud.

8. Kimball Young ja Raymond W. Mack

Sotsiaalse suhtluse määratlus Kimball Youngi ja Raymond W. järgi Mack on dünaamiline sotsiaalne suhe, mis hõlmab üksikisikute, rühmadega indiviidide või teiste gruppidega rühmade vahelisi suhteid.

9. Makionist

Sotsiaalse suhtluse mõistmine Macionise järgi on toiming (tegevus) ja reageerimine (vastus tegevusele), mille inimene viib läbi teiste inimestega suheldes.

10. Soerjono Soekanto

Soerjono Soekanto sõnul on sotsiaalse suhtluse mõistmine sotsiaalne protsess, kuidas suhelda On näha, kas üksikisikud ja sotsiaalsed rühmad kohtuvad omavahel ning määravad süsteemid ja suhted sotsiaalne.

Sotsiaalse suhtluse tingimused

Soerjono Soekanto nentis, et sotsiaalne suhtlus ei saa toimuda, kui pole kahte tingimust, nimelt sotsiaalne kontakt ja suhtlus.

Sotsiaalne kontakt
Sotsiaalne kontakt on mõlema osapoole suhe suhtlemisel kas rääkides, näost näkku või kätt surudes. Samuti ei esine see alati teatud viisil ainult suhtlemine või füüsiline suhe, sest inimesed saavad luua sotsiaalseid kontakte teiste osapooltega puudutamata, näiteks telefoni, raadio, kirjade ja teiste vahendusel jne.

Sotsiaalne kontakt võib olla positiivne või negatiivne. Sotsiaalne kontakt viib koostööni, negatiivne aga konflikti või konfliktini. Ja lisaks sellele võib sotsiaalne kontakt olla ka esmane või teisejärguline. Esmane sotsiaalne kontakt tekib siis, kui suhtlusosalised kohtuvad vahetult. Siis tekib sekundaarne kontakt siis, kui toimub suhtlus vahendaja kaudu, näiteks telefoni teel.

Suhtlus
Suhtlemine on tegevus, mis võimaldab vastastikku tõlgendada tegevusi (jutt, hoiakud, tunded, füüsilised liikumised).

Sotsiaalse suhtluse tunnused

Sotsiaalse suhtluse tunnused on järgmised:

• Võib juhtuda, kui on inimesi, kes mängivad rohkem kui 1
• Inimeste vahel, kes mängivad rolli sotsiaalse kontakti kaudu, toimub suhtlus
• Püstitatud eesmärgid ja eesmärgid on selged, sõltumata sellest, kas need on samad, mis asjaosalised on välja töötanud
• On olemas minevik, olevik ja tulevik (ajamõõt), mis määrab toimuvate tegevuste suhtumise

Sotsiaalset suhtlemist mõjutavad tegurid

Sotsiaalse suhtluse tegureid mõjutavad muu hulgas:

• Ettepanek
  Ettepanek on mõju andmine või stiimul oma arvamuse kasvule teistele teatud viisil paneb selle inimese suhtuma samasse seisukohta kui selle andnud isikusse ettepanek.
• Jäljendamine
  Jäljendamine on sotsiaalne tegu, mis jäljendab teatud poole suhtumist, tegevust, käitumist või füüsilist välimust.
• Identifitseerimine
  Sotsiaalteaduses on samastumine inimese kalduvus või soov sobitada ennast teistega.
• Empaatiavõime
  Empaatia on tunne, et sind emotsionaalselt köidab keegi teine.
• Kaastunne
  Kaastunne on psühholoogiline protsess, mille käigus üksikisik tunneb end teise inimese külge köitvana või seotuna.
• Motivatsioon
  Motivatsioon on protsess, mis selgitab indiviidi intensiivsust, suunda ja püsivust elus eesmärkide saavutamisel.

Sotsiaalse suhtluse vormid

Üldiselt on sotsiaalset suhtlemist kahte tüüpi või vormi, nimelt assotsiatiivne sotsiaalne suhtlus ja dissotsiatiivne sotsiaalne suhtlus.

Assotsiatiivne sotsiaalne suhtlus

Assotsiatiivne sotsiaalne suhtlus on sotsiaalne suhtlus, mis viib positiivsete asjadeni. Assotsiatiivsete sotsiaalsete suhtluste tüübid hõlmavad järgmist:

• Koostöö (koostöö)
  Koostöö on sotsiaalset suhtlemist teostavate osapoolte ühine jõupingutus ühiste eesmärkide saavutamiseks.
• Majutus
  Majutamine on sotsiaalne protsess kahe või enama osapoole vaheliste konfliktide vähendamiseks. Majutusvõimalusi on mitu: sund, kompromiss, vahekohus, vahendus ja muud.
• Assimilatsioon
  Assimilatsioon on kultuuride ühendamise protsess, mis paneb kõik asjaosalised tundma, et on olemas uus ühtne kultuur, mis on kokku viidud.
• akultureerimine
  Akulturatsioon on sissetulevate välismaiste kultuurielementide vastuvõtmise protsess, põhjustamata isiksuse kadumist juba olemasolevate kultuurielementide tõttu.

Dissotsiatiivne sotsiaalne suhtlus

Dissotsiatiivne sotsiaalne suhtlus on sotsiaalne suhtlus, mis viib negatiivsete asjadeni. Dissotsiatiivsete sotsiaalsete suhtluste tüübid hõlmavad järgmist:

• Konkurents
  Konkurents on sotsiaalne protsess, mis konkureerib üksteisega puhtal viisil, kasutamata teatud eesmärgi saavutamiseks ähvardusi või vägivalda.
• Vastupidavus
  Kontraversioon on sotsiaalse suhtluse vorm, mis jääb konkurentsi ja konflikti vahele
• Konflikt (opositsioon)
  Konflikt on negatiivne sotsiaalne suhtlus, kus üks osapool püüab täita oma eesmärke, vaidlustades või kõrvaldades vastaspoole ähvarduste või vägivallaga.

Seega on selle kohta selgitatud Sotsiaalse suhtluse määratlus, terminid, omadused ja vormid (täielik)loodetavasti saab teie ülevaadet ja teadmisi täiendada. Täname külastamast ja ärge unustage teisi artikleid lugeda.