Näide lühikesest legendist indoneesia keeles
Lehe en.wikipedia.org andmetel on legendid lugu rahvaproosa, mida peetakse tõeliseks. Legende vahendab tavaliselt suuline ühelt inimeselt teisele ja põlvkonnalt teisele. Lisaks sisaldavad legendid tavaliselt ka piirkonna tekkimise päritolu. Legend ise on lisatud proosa tüübid pikk, mitteteaduslike esseede tüübid, samuti ühte tüüpi igasugused muinasjutud. Peaaegu igal Indoneesia piirkonnas peab olema oma legend. Üks neist ilmub selles artiklis. Selles artiklis kuvatavate legendide näideteks on Salatiga linna käsitlevad legendid, mis kajastuvad muinasjutu.web.id lehelt ja ka muinasjutute talerakyat.com lehelt.
Rohkem näiteid ingliskeelsetest lühilegendidest Indoneesia on järgmine!
Salatiga legend
Ühel päeval elas Padanarani piirkonnas Ki Ageng, kes oli tuntud kui piirkonna regent. Ki Ageng on tuntud kui Padanarani juht, kes on kuulus ahnuse ja oma rahva alati rõhumise pärast. Ta rõhub alati oma rahvast, andes oma rahvale kõrgeid maksumäärasid, nii et rahval on maksumäärade maksmine keeruline.
Ühel päeval kohtus Ki Ageng muruniidukiga, kes tõi oma vikatirohu. Ülemeelselt küsis Ki Ageng murulõikurilt rohulõikurit. Esialgu keeldus rohutirts Ki Agengi taotlusest. Ki Ageng veenis aga muudkui ja meelitas rohutirtsu hoopis rohutirtsudest rohust loobuma.
Raske südamega andis rohulõikaja muru üle Ki Agengile. Ja nagu lubatud, andis Ki Ageng rohulõikaja eest ka natuke raha üle. Muruniiduk võttis raha vastu. Raha ta aga koju ei viinud, vaid pistis selle muru sisse, mille ta Ki Agengile üle andis.
Mõni päev hiljem küsis Ki Ageng ikka niiduki lõigatud rohtu. Ja selle aja jooksul libistas murulõikaja alati raha, mille Ki Ageng talle Ki Agengile antud rohu kõrvale jättis.
Ühel päeval hakkas Ki Ageng aru saama, mida rohulõikaja oli teinud. Ki Ageng lähenes siis murulõikurile ja sõimas teda siis.
“Te vaesed inimesed ei tunne ennast! Mida sa mõtled, et libistasin raha, mille sulle andsin, su rohtu? Sulle ei meeldi raha, mille ma sulle andsin? " Ütles Ki Ageng vihase tooniga murulõikajale.
Kohe muutis rohulõikaja vormi Sunan Kalijagaks. Ilmselt maskeeris Sunan Kalijaga end meelega murulõikuriks, et Ki Agengi proovile panna. Seda nähes oli Ki Ageng piinlik ja palus Sunan Kalijaga ees vabandust.
"Palun andestage minu viga, Ki Sunan," ütles Ki Ageng.
"Olgu, ma annan sulle andeks. Kuid karistusena peate järgima mind ekslemas ja jätma kogu oma vara, "ütles Sunan Kalijaga Ki Agengile.
Ki Ageng järgis rändlusega liitumiseks ka Sang Sunan Kalijaga takistust. Sunan Kalijaga ja Ki Agengi teadmata järgnes Ki Agengi naine ilmselt neile kahele hulkuma. Kahjuks naine alates Ki Ageng tõi tegelikult pulga, mis sisaldas kulda ja teemante.
Teel pidasid Sunan Kalijaga ja Ki Agengi kinni röövlid, kes soovisid oma vara rüüstata. Kuid rahulikult ütles Sunan Kalijaga: "Kui soovite röövida, röövige naine, kes meie taga kõnnib. Ta kandis teemantide ja kullaga täidetud võlukeppi. " Naine, kellele Sunan Kalijaga viitas, pole keegi muu kui Ki Agengi naine. Ilmselt oli Sunan Kalijaga oma sisemise silma kaudu teadnud, mida Ki Agengi naine tegi.
Pikka aega ootamata astusid röövlid kohe Ki Agengi naise juurde ja haarasid temalt kangi. Ki Agengi naine oli jõuetu vastu hakata ja lõpuks pidi ta röövlite käest keppimise ära andma.
Ki Agengi naine nuttis kohe ja jooksis sinna, kus olid tema abikaasa ja Sunan Kalijaga. Seal rääkis ta juhtunust. Seda kuuldes hüüdis Sunan Kalijaga: "See, mida olete kogenud, on teie süü. Ja sel põhjusel nimetan seda kohta Salah Tiga nimega. Sest siin on kolm viga teinud erakonda, nimelt teie, teie abikaasa ja röövlid. Tulevikus muutub see koht elavaks linnaks. ”
Sellest ajast on selle koha nimi Salah Tiga, millest hiljem sai Salatiga. Ja sunan Kalijaga sõnade järgi muutus see koht elavaks linnaks.
See on lühikese legendi näide aastal keel Indoneesia. Kui lugeja soovib teada saada muid muinasjuttude või vana proosa näiteid, saab lugeja artikli avada lühikeste fabulate näited, lühikeste fabulate ja nende struktuuride näited, näide malai loostja novellikogu. Loodetavasti on see kasulik kõigile lugejale. Aitäh.