6 sõnaliste lausete tüübid ja näited lausetes

Suuliste lausete tüübid ja näited lausetes - Ainulaadne klausel indoneesia keeles on suuline klausel. Suures sõnaraamatus KeelIndoneesia (KBBI), klausel on sõnade kombinatsioon, mis koosneb vähemalt subjektist ja predikaadist. Keeleliselt on verbaalne defineeritud kui asi, mis on verb või sisaldab verbi. Tavaliselt kasutatakse verbe predikaatidena lausestruktuurides. Siit võib järeldada, et sõnaline lause on sõnade kombinatsioon, mis koosneb vähemalt subjektist ja verbi elemente sisaldavast predikaadist.

Tarigani, 2009: 77 järgi koosnevad sõnalised klauslid kahest tüübist, nimelt transitiivsetest lausetest ja intransitiivsetest lausetest. Nende kahe lause tunnused on järgmised:

Transitiivne klausel

• Transitiivne klausel on sõnalise lause tüüp, mille predikaadiga peab kaasnema objekt.
• Transitiivseid sõnalisi klausleid saab muuta lause passiivne.
• Transitiivses klauslis olev verb kasutab verbiliidet mina-, saan-, saan-i, mina-i, mina-i, ja eks.

Intransiivne klausel

• Intransitiivne klausel on verbaalsete lauseliikide tüüp, mille predikaadiga ei pea olema objekt.
instagram viewer
• Sisemisi sõnalisi klausleid ei saa muuta passiivseteks lauseteks.
• Intransitiivsetes klauslites kasutatakse järelsõnadega verbe to-, to- ja kõige. Siiski on mõned verbid koos lisanditega mina- mis kuuluvad intransitiivsete sõnaliste lausete kategooriasse, näiteks: tantsima või möirgama.

Teema põhjal jagunevad transitiivsed klauslid veel nelja kategooriasse, nimelt aktiivsed klauslid, passiivsed klauslid, mediaalsed klauslid ja vastastikused klauslid.

• Aktiivne klausel on klausel, milles subjekt tegutseb ja predikaat on sõna lisatöö, i ja eks (Arifin, 2008: 38).
• Passiivne klausel on klausel, milles subjekt on kannataja ja predikaat on liidetega verb sisse-, ter-, õhk algab sõnaga tabas.
• mediaalne klausel on klausel, milles subjekt toimib nii näitleja kui ka kannatajana, või aktiivsete ja passiivsete lausete kombinatsioon.
• Vastastikune klausel ehk peegeldav klausel on klausel, milles subjekt ja objekt vastastikku tegutsevad.

Kasutatava sõnalise lause predikaat on kinnitatud sõna õhk või alustades sõnaga üksteist. Järgnevalt on toodud näited transitiivsete ja intransitiivsete verbaalsete lausete kohta lause kujul.

1. Transitiivsete klauslite näited:

• Isa lugeda ajaleht. (verbaalne predikaat: lugemine)
• Keskmine Taufik kirjutama luule. (verbaalne predikaat: kirjuta)
• See kass Hüppa üle tara. (verbaalne predikaat: hüpake üle)
• Zainal nutma poja lahkumine. (verbaalne predikaat: nutma)
• Hr Usman parandama lekkiv katus. (verbaalne predikaat: parandama)
• Umar värskendus rakendus oma ipadis. (verbaalne predikaat: uuendus)
• Põllumehed laienema nende maa. (verbaalne predikaat: laienema)
• Maanteeametnik laienema teedel. (verbaalne predikaat: laienema)
• Nemad piinlik Rudi avalikkuses. (Verbaalne predikaat: alandav)
• Dimasel see õnnestus säilitada saavutused spordis. (verbaalne predikaat: kaitsma)

2. Aktiivse klausli näide:

• Härra Ustazõpetamine Araabia tudengid. (Teo toimepanija: Pak Ustaz, verbaalne predikaat: õpetage)
• Elanikud matavad keha kell 9:00. (Kurjategijateks saavad subjektid: elanikud, verbaalne predikaat: matta)
• Täna Õpetajaõpetama Matemaatikaõpilased. (Teema, kellest saab vägivallatseja: õpetaja, predikaat: õpetab)
• Komisjon eelarvesse 100 miljonit tänaseks seminariks. (Näitlejateks saavad subjektid: komisjon, sõnaline predikaat: eelarve koostamine)
• Pärast hommikust palvet Toimetan kohale Ema läheb turule. (Isik, kellest saab tegija: mina, verbaalne predikaat: andma)
• Fauzi peksis sõber vihast. (Kurjategijaks saanud subjekt: Fauzi, verbaalne predikaat: peksma)
• Dendi teeb ettepaneku töötada rahvusvahelises ettevõttes. (Kurjategija: Dendi, predikaat: rakendama)
• Arst soovitab mind regulaarselt sööma. (Teo toimepanija: arst, predikaat: soovitab)
•  Lõpuks Ningsihi ema tunnistab Danar oma pojana. (Teo toimepanija: proua Ningsih, predikaat: tunnistage)
• Roni kogub Jaapani koomiksid juba põhikoolist saadik. (Teema, kellest saab näitleja: Roni, predikaat: kogub)

3. Passiivse klausli näide:

• Ta arreteeriti politsei vägivalla eest. (Ohvriks langenud subjekt: tema, verbaalne predikaat: kinni peetud)
• Soolatud kalavarastatud kassi järgi. (Ohvri teema: soolatud kala, verbaalne predikaat: varastatud)
• isa kutsutakse Direktor osaleb homsel koosolekul. (Ohvriks langenud subjekt: isa, verbaalne predikaat: kutsutud)
• Dede kiskus minema jõevool ujudes. (Ohvriks langenud subjekt: Dede, verbaalne predikaat: ära kantud)
• Galih sai löögi auto täna pärastlõunal. (Ohvriks langenud subjekt: Galih, verbaalne predikaat: tabas)
• Ma komistasin täna hommikul kõndides rokkima. (Subjekti ohver: mina, verbaalne predikaat: komistamine)
• Lukman on köidetud Risa ilus nägu. (Ohvriks langenud subjekt: Lukman, verbaalne predikaat: köidetud)
• Ta sai petetud kaabakas. (Ohvri subjekt: tema, verbaalne predikaat: petetud)
• Aji sai löögi Joni. (Ohvriks langenud subjekt: Aji, verbaalne predikaat: tabas)
• Luki tilgub veri ninal. (Ohvriks langenud subjekt: Luki, verbaalne predikaat: valamine)

4. Näide mediaallausest:

• Tema ikka omaenda saatust kaaludes. (Subjekt, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: tema)
• Lani lõikas ta noaga käe. (Teema, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: Lani)
• Sellest ajast, sina kratsi muudkui pead. (Teema, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: sina)
• Mina Kahetsen siiani tehtut. (Subjekt, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: mina)
• Ta tõesti uskus oma otsust. (Isikud, kes on nii vägivallatsejad kui ka ohvrid: kell)
• Denok kahtleb omaenda mõtteviisis. (Teema, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: Denok)
• Täitsa kritiseerida tema puudusi. (Teema, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: Rully)
• Kass see lakkus oma saba. (Subjekt, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: kass)
• ema ikka end peegli ees silitamas. (Subjekt, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: ema)
• Rudi tema jala haava ravimine. (Teema, kes on nii vägivallatseja kui ka ohver: Rudi)

5. Vastastikuse klausli näide:

• Surun kätt naabritega.
  • Vastastikune subjekt ja objekt: mina ja naabrid.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: kätlemist.
• Slindude siristamise helin koos kukk korisev heli.
  • Subjektid ja objektid, mis on vastastikku: lindude säutsumine ja kukkede koristamine.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: vastamine.
• Nemad ikka üksteise kiusamine koos naaberküla.
  • Teemad ja objektid, mis vastastikku: need ja naaberküla elanikud.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: üksteise mõnitamist.
• Tantsides lööme üksteist koos muu publik.
  • Subjektid ja objektid, mis vastastavad: meie ja ülejäänud publik.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu toimingut: nihutage üksteist.
• Pärast Eid palveid meil on kahju koos sugulased.
  • Vastastikune subjekt ja objekt: meie ja meie sugulased.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: vabandust.
• nii pika aja pärast lõpuks nad räägivad omavahel koos naaberküla.
  • Teemad ja objektid, mis vastastikku: need ja naaberküla elanikud.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: omavahel rääkimist.
• Arutelu teeb Fahrul vihkavad üksteist koos Farhan.
  • Vastuvõtvad subjektid ja objektid: Fahrul ja Farhan.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: vastastikune viha.
• Teel olles Tervitan üksteist koos vana sõber.
  • Vastastikune subjekt ja objekt: mina ja vana sõber.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastutasu: üksteise tervitamist.
• Kogemata Vaatan üksteist koos tüdruk.
  • Vastav teema ja objekt: mina ja tüdruk
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastastikust tegevust: üksteise poole jõllitamist.
• Matši ajal rahvuskoondise mängija küünarnukist koos vastasmängija.
  • Subjektid ja predikaadid, mis vastavad: rahvuskoondise mängija ja vastasmängija.
  • Verbaalne predikaat, mis kirjeldab vastastegevust: üksteise küünarnukid.

6. Näide intransitiivsest klauslist:

• Budi jooksma. (verbaalne predikaat: jooksmine)
• Täna õhtul skautid seda teevad telkimine. (Verbaalne predikaat: telkimine)
• Isa on hõivatud aiandus. (Verbaalne predikaat: aiandus)
• Nad ka tee Rahu. (sõnaline predikaat: leppima)
• See plastikust prügikast lendamine. (Verbaalne predikaat: kärbes)
• Nad on üksteised vahtima. (verbaalne predikaat: vahtima)
• See guajaavipuu kukkus maha. (verbaalne predikaat: langes)
• Kogu tema keha lõigatud. (Verbaalne predikaat: kärbitud)
• Tiigripoeg möirgama. (Verbaalne predikaat: möirgamine)
• Kott on alles hädaldamine. (Sõnaline predikaat: nutulaul)

Need on sõnaliste lausete tüübid ja näited lausetes. Võib olla kasulik.