13 Teemal põhinevad lausete tüübid
Varem me juba teadsime lausetüübid nende funktsiooni järgija nende elementidel põhinevad lausetüübid. Seekord teame klassifikatsiooni lausetüübid teised, kus kõnealused lausetüübid on lausetüübid, mis põhinevad neis sisalduval subjektelemendil.
Täpsema teabe saamiseks järgmist tüüpi teemal põhinevad laused.
1. Aktiivne lause
Kas lause, milles subjektelemendist saab näitleja või sooritatakse toiming? Nagu teistel lausetel, on ka sellel lausel mitmeid tunnuseid, nimelt:
- Katsealune sooritab toimingu.
- Predikaat kasutab lisade tähendust mina-või eks.
- On põhilausemustrid koos näidetega S-P-O või S-P-K.
Lisaks tunnustele on aktiivsetel lausetel ka mitut tüüpi, kus aktiivsete lausete tüübid need sisaldavad:
1.1. Transitiivne aktiivne lause
See on aktiivne lause, mille subjektiga kaasneb predikaat ja objekt. Transitiivsete aktiivsete lausete omadused hõlmavad järgmist:
- Teemaks on näitleja, kes teostab objektil toimingu.
- Saab muuta passiivseks hääleks.
- Predikaat sisaldab liidet mina-, me-kan, mina- ja per-i.
- Põhimuster on S-P-O.
Transitiivsete aktiivsete lausete näited:
- Isa loeb ajalehte. (S = isa, P = lugemine, O = ajaleht)
- Mu isa remondib maja katusekive. (S = isa, P = parandamine, O = kriitiline)
1.2. Intransitiivne aktiivne lause
Lause, mille subjektiga kaasneb ainult predikaat, täiend või kõrvallause. Selle lause tunnused on järgmised:
- Ei saa muuta passiivseks hääleks.
- Predikaadil on liide to-, to-, to, ja kan.
- Põhiline lausemuster on S-P-Pel või S-P-K.
Näited intransitiivsetest aktiivlausetest:
- Lapsed mängivad sulgpalli. (S = lapsed, P = mängimine, Mop = sulgpall)
- Maja süttis elektrilühise tõttu. (S = maja, P = põleb, K = lühise tõttu)
1.3. Semitransitiivne aktiivne lause
Pooltransitiivsed aktiivlaused on laused, mille subjektile järgneb predikaat ja täiend, kus selle lause tunnused on:
- Ei saa teisendada passiivseks hääleks.
- Predikaadil on liide mina-, mina-, mina-mina, ja õhk.
- Omab põhilist S-P-Mopi mustrit.
Näited pooltransitiivsetest aktiivlausetest:
- Hr Andre on nüüd uus RT esimees. (S = hr Andre, P = nüüd liige, Pel = uus juht RT)
- Tema silmad olid pisaratest täis. (S = silmad, P = pisarad, Mop = pisarad)
1.4. Dwitransitiivne aktiivne lause
Kas lause, mille subjektiga kaasneb predikaat, ja kaks objekti, kus esimene objekt on objekt (O) ja teine objekt on täiend (pel). Selle lause tunnused on:
- Põhiline lausemuster on S-P-O-Pel.
- Predikaat on rikkalik eks.
Näited kahesuunaliste aktiivsete lausete ja nende mustrite kohta:
- Isa ostis Danile uue ratta. (S = isa, P = osta, O = Dani, Mop = uus ratas)
- Mu õde andis kassile soolatud kala. (S = õde, P = anna, O = kass, Pel = soolatud kala)
1.5. Ekatransitiivne aktiivne lause
Ekstratransitiivse aktiivlause vastand, see lause on aktiivne lause, millel on ainult üks objekt. See lausemuster on sama mis transitiivne aktiivne lause, nimelt S-P-O. Transitiivsetes aktiiv lausetes ei saa aga erinevalt transitiivsetest aktiivsetest lausetest lisada täiendavaid elemente (P) või määrsõnu (K).
Näide intransitiivsest aktiivlausest:
- Isa tahab süüa mango. (S - isa, P = tahab süüa, O = mango)
- Damar töötab kolledži ülesandega. (S = Damar, P = töötab, O = kursusetöö)
vastupidine alates Aktiivne karistus on see karistus, mille subjekt on tegelikult määratud hagiga. Nagu passiivsed häälefunktsioonid on:
- Teema allub tegevusele.
- Predikaat on rikkalik di-, tõrv, ke-an, ja ter-an.
- Kas muutus aktiivsest lausest.
- Tavaliselt toimub põhilise O-P-S mustri kujul.
Sellel lausel on ka mitut tüüpi, kus passiivsete lausete tüübid varustatud näited passiivsetest lausetest indoneesia keeles need sisaldavad:
- Transitiivne passiivne hääl: on passiivne lause, millel on O-P-S või O-P-S-K muster. Näide: soolatud kala sõi kass ära. (O = soolatud kala, P = söödud, S = kass)
- Intransitiivne passiivne hääl: on passiivne lause, mille muster on kujul S-P või S-P-K. Näide: arbuusit müüakse puuviljapoes. (S = arbuus, P = müüdud, K = puuviljapoes)
- Tegevuse passiivne hääl: on passiivne lause, mille subjektile kohaldatakse toimingut. Näide: kass on hiire kinni püüdnud.
- Riigi passiivne hääl: on passiivne lause, mis kirjeldab subjekti kogetud olukorda. Näide: hr Andi maja varastati eile õhtul.
- Regulaarne passiivne hääl: on lause, mis on moodustatud lause passiivne transitiivne aktiivne. Näide: Ajaleht luges isa.
- Null passiivne lause: on passiivne lause, mille subjektile järgneb kinnitatud predikaat -hästi. Näide: meie millegi kallal töötama ülesanne tõsiselt.
Need on teema põhised lausetüübid. Loodetavasti kasulik kõigile lugejatele.