5 viisi raamatutest joonealuste märkuste kirjutamiseks

Lisaks kirjanduse loetelule on kirjutamisel oluline element ka joonealused märkused teaduslike esseede tüübid. Vähe sellest, joonealune märkus on ka kirjutamisel väga oluline tüüpi teaduslikud esseed ja ka mitteteaduslikud esseed. Joonealune märkus on märkus essee lõpus ja sisaldab tavaliselt tsitaadi allikat. Joonealuseid märkusi saab hankida alates kõikjal, ka raamatutest. Kirjalikult tuleb raamatute joonealuseid märkusi kirjutada mitmel viisil. Mis puutub muu hulgas raamatust pärit joonealuste märkuste kirjutamisse, siis see on järgmine!

1. Pange kirja number ja ka autori nimi

Esimene joonealuste märkuste kirjutamise viis tuleb kõigepealt kirjutada number. See number on kõigi kirjutatud joonealuste märkuste seerianumber. Kirjutatud number on tavaliselt rippuv number, näiteks (¹) ja (²).

Pärast numbri kirjutamist tuleb järgmisena kirjutada raamatu autori nimi. Joonealustes märkustes tuleb kirjutada kahest või enamast sõnast koosnev autori nimi peaks olema, kus kõigepealt kirjutatakse eesnimi, seejärel järgneb keskmine nimi ja nimi tema taga. See erineb bibliograafia kirjutamisest, kus kõigepealt tuleb kirjutada autori perekonnanimi. Näide autori nime allmärkusse kirjutamisest on: Ahmad Sobandi või Ahmad Rizal Hambali.

Kui on kaks autorit, tuleb mõlemad autorid kirjutada mõlemad korraga. Näiteks Ahmad Sobandi ja Ahmad Rizal Hambali. Kui autoreid on kolm või enam, tuleb kirjutada ainult esimese autori nimi. Järgnevad nimed kirjutatakse ainult jt või jt. Näiteks: Ahmad Sobandi jt või Ahmad Sobandi jt.

2. Kirjutage raamatu pealkiri ja alapealkiri (kui on)

Pärast autori numbri ja nime kirjutamist tuleb järgmise sammuna kirjutada raamatu pealkiri ja ka alapealkiri (kui see on olemas). Nagu bibliograafias, tuleb ka raamatu pealkirja ja alapealkirja kirjutamine kirjutada kursiivis. Näide: Sissejuhatus sotsiaalteadustesse. Pealkirja kirjutamine peab toimuma pärast autori nime kirjutamist, kus enne pealkirja kirjutamist tuleb autori nimi kõigepealt märkida komaga (,). Lisateabe saamiseks vaadake seda näidet: Ahmad Sobandi, Sissejuhatus sotsiaalteadustesse.

3. Pange kirja linn, kus raamat ilmus, kirjastaja nimi ja ka selle ilmumise aasta

Veel tuleks joonealustesse märkmetesse kirjutada linn, kus raamat ilmus, kirjastaja nimi ja ka ilmumisaasta. Kõik need asjad tuleb kirjutada järjestikku sulgudes (()) pärast koma raamatu pealkirja kõrval. Tehniline kirjutis sisaldab järgmist: kirjutage linna nimi, kus raamat ilmus, ja seejärel märk koolon (:) selle järel ja kirjutage seejärel kirjastaja nimi, koma (,) ja ilmumisaasta raamat. Näiteks: Sissejuhatus sotsiaalteadustesse, (Jakarta: Gramedia, 2008).

4. Pange kirja pakkumise lehenumber, kust see pärineb

Viimane joonealuses märkuses on leheküljenumber, kuhu nomor lause või lõikes autori tsiteeritud pärineb. Number kirjutatakse sulgudes kirjastaja linna, väljaandja nime ja ilmumisaasta järel. Selle kirjutamise viis on: kirjuta sõna “Hlm”, mis tähistab “leht”, siis kirjutage tsiteeritud lehenumber üles. Näiteks: (Jakarta: Gramedia, 2008), lk 41.

5. Kirjutage väikese fondisuurusega

Kõik kirjutatavad elemendid peavad olema tähesuuruses, mis on väiksem kui essees sisalduvate tähtede suurus. Näiteks: kui essee fondi suurus on 12, siis joonealuses märkuses peab fondi suurus olema 8 või 9.

Pärast kõigi nende sammude tegemist näeb kirjalik joonealune märkus välja järgmine: Ahmad Sobandi, Sissejuhatus sotsiaalteadustesse, (Jakarta: Gramedia, 2008), lk 41.

Seega arutelu raamatute joonealuste märkuste kirjutamise üle. Kui lugeja soovib teada teiste joonealuste märkuste kirjutamise korda või soovib teada muid kirjutamisprotseduure, saab lugeja artikli avada kuidas joonealuseid märkusi kirjutada, kuidas kirjutada bibliograafiat, kuidas kraadi kirjutadaja tuletatud sõnade kirjutamise protseduurid. Loodetavasti kasulik kõigile lugejatele.