4 Pancasila kui osariigi normid ja nende suhted
Pancasila osariigi normina
Väärtuste ja normide vahel on Pancasilas suhe. jaoks Pancasila kui minu hariduse õpetaja väärtushinnangute allikas. Com on juba arutanud, kuid normist arusaamise tugevdamiseks on mõistlik ka see läbi lugeda Mõistmine Pancasilast kui väärtuse allikast, tagasi arutelu teema juurde, on norm inimeste jaoks juhtiv reegel väärtuste kehastusena käitumisel.
Nii abstraktseid kui ka normatiivseid väärtusi kirjeldatakse normide vormi sügavuti. Võimatu väärtust saab kasutada käitumisviidina, kui seda ei tõlgendata normideks. Seega on norm põhimõtteliselt väärtuste kehastus. Ilma normideta ei saa need väärtused olla praktilised, see tähendab, et nad ei suuda igapäevaelus konkreetselt toimida.
Kõik need normid peavad sisaldama väärtust. Need väärtused on samal ajal normide allikas. Kui väärtust pole, on normi realiseerimine võimatu. Teisalt on ilma nende normideta rakendatavaid väärtusi võimatu realiseerida.
Näiteks on olemas norm, mis ütleb: "Visake prügi oma kohale" või "Ärge prügi"
Eeltoodud normide näited püüavad mõista puhtuse väärtust. Neid norme järgides loodetakse, et puhtus on väärtus, mida saab elus realiseerida.
Lõpuks on norm, mis ilmub elus ja ümbritseb ka meie elu. Igapäevaelus on teada neli normi, nimelt järgmised:
1. Usuline norm
Religioosseid norme nimetatakse ka religioosseteks normideks / veendumusteks. See veendumus / usunorm on suunatud elule, et oleks võimalik uskuda. Need normid on suunatud inimlikele kohustustele nii Jumala kui ka enese ees. Nende normide allikaks on uskumuste / religioonide õpetused, mida nende järgijad peavad Jumala käskudeks.
2. Moraalinormid (eetika)
Moraali- või eetikanorme nimetatakse ka moraali- või eetikanormideks või ka kombeks. Moraali / eetika normid on kõige põhilisemad normid. See moraalinorm määrab, kuidas saame kellegi üle kohut mõista. Moraalinormid on seotud inimeste kui üksikisikutega, kuna need hõlmavad isiklikku elu. Moraalinormide päritolu või allikas pärineb inimestelt endilt, kes on autonoomsed ega ole suunatud välistele hoiakutele, vaid on suunatud inimese sisemistele hoiakutele. Sanktsioonid või moraali- või eetikanormide rikkumised tulenevad iseendast.
3. Viisakusnormid
Seda normi nimetatakse ka viisakuse, kombe, kombe normiks või ka rasvatihase normiks. See viisakusnorm põhineb harjumusel, kuulekusel või asjakohasusel, mis kehtib ühiskonnas. Piirkond, kus viisakuse norm kehtib, on kitsas ja piiratud kohalikult või isiklikult. Viisakus ühes piirkonnas ei ole sama mis teistes valdkondades. Erinevad ühiskonnas, erinevad kombed. Sanktsioonid sündsusnormide rikkumise eest tulevad ka kohalikult kogukonnalt.
4. Legaalide norm
Need õigusnormid pärinevad iga inimese väljastpoolt. Õigusnormid pärinevad inimestelt väljastpoolt tulevatelt jõududelt, mis meile peale suruvad. Kogukonnal on ametlikult (riigil) volitused sanktsioonide kehtestamiseks või ka karistuse määramiseks. Sel juhul on kohus institutsioon, mis esindab ametlikku kogukonda karistuse määramiseks.
Põhiväärtuste kogumina tuleb Pancasila tõlgendada ka normidesse, et seda saaks riigi elus praktiseerida. Õige norm on Pancasila põhiväärtuste, nimelt eetikanormide ja õigusnormide väljatöötamine. Pancasilat kirjeldatakse kui eetilist normi, sest põhimõtteliselt on Pancasila põhiväärtused moraalsed väärtused. Niisiis on Pancasilast saanud nii riigihaldurite kui ka Indoneesia inimeste omamoodi eetiline käitumine, et nad saaksid olla kooskõlas Pancasila enda normatiivsete väärtustega.
Pancasila suhe põhinormina või õigusliku püüdlusena õigussüsteemiga (Indoneesia)
Seoses Indoneesia rahva ja osariigi suhtes kehtivate seadustega on asutajad Pancasila oma seisukoha kuulutanud seda riiki 1945. aasta põhiseaduses nähes rõhutatakse üldises selgituses, et Pancasila on ideaal seadus (Rechtsidee) kes kontrollib riigi põhiseadust, nii kirjutatud põhiseadust kui kirjutamata põhiseadust. Pancasila roll õigusliku ideaalina kirjutamata seaduse ja kirjutatud õiguse elus on see, kus Kirjutamata õiguse ja kirjaliku õiguse kujunemisel mängivad õiguslikud ideaalid rolli teistmoodi erinevad.
Kirjutamata seaduses mõjutavad seaduse ideaalid otseselt harjumust käitumisharjumusest, käitumiskoodeksist käitumine kuni tavani, alates tollist kuni seadusteni, kulgeb kõik läbi väärtuste ladestumise, mis mitmetasandiline. Samal ajal ei ole kirjalikus seaduses neid väärtushoiuseid moodustavaid etappe juhtub ja kuna me seda ei leia, siis juriidilised ideaalid jälgivad kaudselt seaduse kujunemist seda. Kirjaliku õiguse kujunemisel seaduse ja õigusnormide süsteemi vahel, mille moodustavad üksikisikud või üksikisikute rühmad, nii ametnike kui ka rahva esindajatena.
Pancasila kui õigus ideaali ja õigusnormide süsteemi suhe sõltub ametnike ja esindajate teadlikkusest ja hindamisest rahva vastu ühiskonnas eksisteerivate õiguslike ideaalide vastu, millel on seaduse kujundamisel konstitutiivne ja regulatiivne funktsioon seda. Kuna kirjaliku seaduse kujunemine ei toimu väärtushoiustamise etappide kaudu, siis on juriidiliste ideaalide ja õigusnormide süsteemi lagunemise võimalus väga suur üks kord. See kehtib mutatis mutandis Pancasila õiguslike ideaalide rolli kohta meie riigis kirjutamata ja kirjutatud seaduste kujundamisel.
Pancasila kui juriidiline ideaal täidab Indoneesia õigussüsteemi vastu nii oma konstitutiivseid kui ka regulatiivseid funktsioone järjekindlalt ja pidevalt. Pancasila kui riigi põhiline norm õigusnormide süsteemis määrab, et õigusnormid, mille alusel see moodustatakse, on alati asjakohased ega ole vastuolulised. Seega on teoreetiliselt alati harmoonia integreeruvate õiguse ideaalide ja juhitavate õigusnormide süsteemi vahel. Prof. Notonagoro (hilja) jõudis järeldusele, et Pancasila on riigi aluspõhimõtete või põhimõtete aluspõhimõtestaatiline fundamentaalne norm, ilma igasuguse muu teabeta.
Eeldatavasti peab see olema varustatud täiusliku arvamusega, nimelt lisades eesmärgiks Pancasila kinnituse seadus, mis toimib Pancasila juhtstaarina, mis on riigi põhireeglite peamine põhimõte seda. Teisalt tuleb tunnistada, et Pancasila aktsepteerimine riigi aluspõhimõttena hõlbustab oluliselt selle all oleva õigussüsteemi kohandamist. Kuid ainuüksi see aktsepteerimine ilma Pancasilat õigusliku ideaalina aktsepteerimata viib meie õigusnormide süsteemi konstitutiivse ja regulatiivse juhtstaari kaotamiseni.
Indoneesia seaduste ideaal on Pancasila. Seega peab positiivne seadus Indoneesias olema kooskõlas seaduses sisalduvate väärtustega Pancasila, mis tähendab, et Indoneesias kehtiv positiivne seadus ei tohi olla vastuolus väärtustega Pancasila. Pancasilas sisalduvad Indoneesia seaduste ideaalid on põhiseaduse aluseks võetud 1945. aasta põhiseadusesse.
Pancasilas sisalduvatel väärtustel on konstitutiivne funktsioon, mis määrab, kas Indoneesia õigussüsteem on õigussüsteem mis on õige ja lisaks sellele on reguleeriv funktsioon, mis määrab kindlaks, kas Indoneesias kehtiv positiivne seadus on õiglane seadus või mitte. mitte. Pancasila seisukoht kõrgeima õigusnormina, antud juhul põhiseaduse avamise peamõtetena kes on loonud põhiseaduse artiklid, määrab rohkem õiguskihtide sisu ja vormi madal.
Sest õigusnormide korralduses ei ole õigustust vastuolule madalamate ja kõrgemate õigusnormide vahel kõrge, siis on Pancasila kindlaksmääramine õigusnormina, mis visandab põhiseaduse avamise peamised ideed, garantii harmoonia ja vastuolu puudumine Pancasila kui põhiseaduses sisalduva õigusnormi ja rohkemate õigusnormide vahel madal. Õigusnormi ja kõrgema õigusnormi vastuolu ja vastuolu viia nende normide põhiseadusevastasuse ja õigusvastasuse tekkimiseni ning seetõttu mitte kohaldada.
Seega on 1945. aasta põhiseaduse kohaselt Indoneesia rahva suhtes kohaldatavas õigussüsteemis Pancasila kahel positsioonil. Esiteks kuulub Pancasila õigusliku ideaalina Indoneesia õigussüsteemi, kuid asub väljaspool õigusnormide süsteemi ja on võimupositsioonil Nii toimib Pancasila konstitutiivselt ja regulatiivselt normide süsteemis olevate normide vastu seadus. Teiseks, Indoneesia õigusnormide süsteemi kõrgeima normina, mis tuleneb 1945. aasta põhiseaduse preambulis sisalduvatest peamistest ideedest, on Pancasila põhinormina(Grundnorm), mis loob õigusnormide süsteemis kõik madalamad normid ja määrab kindlaks, kas kõnealused normid kehtivad või mitte.
Pakkuda arusaama Pancasilast kui põhinormist(Grundnorm) või riigi õiguse allikad õiguslike ideaalidena, siis 2011. aasta seadus nr 12 Seaduste ja määruste kehtestamine, kus artiklis 2 rõhutatakse, et Pancasila on kõigi õigusallikate allikas riik. Artikli 2 selgitus ütleb, et Pancasila paigutamine kõigi riigi õiguse allikate allikaks on kooskõlas preambuliga Indoneesia Vabariigi 1945. aasta põhiseaduse neljas lõik, nimelt usk ühte Ülimasse Jumalasse, õiglasesse ja tsiviliseeritud inimkonda, Ühtsus Indoneesia, demokraatia, mida juhib tarkus arutlemisel ja esindamisel, ning kõigi inimeste sotsiaalne õiglus Indoneesia.
Seega, selleks, et Pancasila asetataks nii riigi alusena ja ideoloogiaks kui ka riigi filosoofiliseks aluseks, on kõik õigusaktides sisalduvad materjalid järgmised: reguleeritud seaduse nr 12, mis käsitleb õigusaktide kehtestamist, artiklis 7, ei tohi olla vastuolus Pancasila väärtustega.