KMH, funktsioonide, protseduuride, komponentide, eeliste, näidete mõistmine

AMDALi määratlus

AMDAL tähistab (keskkonnamõju analüüs). Üldiselt on AMDALi määratlus uuring selle keskkonnamõjude kindlakstegemiseks põhjustatud tegevuse või tegevuse kavandamisest, näiteks projektist uus.

Ühes teises arvamuses on ka öeldud, et AMDALi määratlus on protsess ametlikus teaduses Aafrika Vabariigis tegevuste või tegevuste tagajärjel tekkida võivate keskkonnamõjuprobleemide hindamine projekti. Keskkonnamõju probleemi analüüsitakse planeerimise etapis kui põhilist võrdlusalust, mida tuleb enne projekti kallal töötamist kasutada.

Vastavalt 1999. aasta PP-le nr 27 on AMDAL-i määratlus suure ja ka olulise mõju uuring ettevõtte või kavandatavate tegevuste kohta keskkonnas otsuste langetamisel elu.

See analüüs tehakse tavaliselt uue projekti teostamisel. Sellel AMDALil on terviklik iseloom, mis hõlmab sotsiaalseid, majanduslikke, bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi või kultuurilisi mõjusid. Nii et see AMDAL ei keskendu mitte ainult keskkonnale, vaid ka teistele kaasatud komponentidele.

---

KMH funktsioon

Sellel AMDAL-il on palju funktsioone, mõned neist on järgmised:

1. Aidata ettevõtte ja / või tegevuskava keskkonnaalase otstarbekuse osas otsustusprotsessis
2. Andke oma panus kavade ja / või tegevuste üksikasjalike tehniliste kavandite ettevalmistamisse
3. Sisestage keskkonnaseire ja ka majandamiskavade koostamine
4. Avalikkusele teabe pakkumine äriplaanidest ja tegevustest tulenevate mõjude kohta
5. Ettevõtluslitsentsi käsitleva soovituse algus
6. Teadusliku ja juriidilise dokumendina
7. Keskkonnakõlblikkuse luba
8. Regionaalarengu kavandamise materjalid

---

AMDALi eesmärk

Põhimõtteliselt on selle AMDAL-i eesmärk teada saada võimalikke mõjusid, mida äriplaan või teatud tegevused / tegevused võivad põhjustada. Mõju teades saab või saab ettevõtte või tegevuse / tegevuse elluviija teha rohkem plaane et hilisemad tegevused või tegevused ei avaldaks keskkonnale halba mõju ega kahjustaks ka palju pidu.

Viidates AMDAL-i tähendusele, on allpool toodud mõned AMDAL-i funktsioonid, sealhulgas järgmised:

1. Äriplaani või keskkonnaalase tegevuse otstarbekuse kohta otsuste langetamisel viide.
2. Sisendina plaani ja tegevuse tehnilise projekti koostamisel.
3. Sisendina keskkonnajuhtimis- ja seirekavade koostamisel.
4. Informatsioon kogukonnale äriplaanide või tegevuste võimalike mõjude kohta.
5. Ettevõtte / tegevusloa viide või soovitus.
6. Teadusliku ja juriidilise dokumendina.
7. Komponendina piirkonna arengu kavandamise protsessis.

Mõned näited tegevustest või tegevustest, mis vajavad AMDAL-i, on uute prügilate rajamine, ranniku rekultiveerimine, sadamate ehitamine kuni tehase ehitamiseni. Kõik arenguvormid mõjutavad kindlasti ümbritsevat keskkonda, nii inimesi kui loodust.

AMDAL-i läbides loodetakse, et ettevõtja või juht suudab tekkinud negatiivsed mõjud maha suruda ja minimeerida. Peale selle saab ettevõtja või juht pakkuda keskkonnale, mida see mõjutab, muid alternatiive.

---

Amdali õiguslik alus

Amdali kohta on tehtud mitu õiguslikku alust ja määrust, kuid praegu need enam ei kehti. Õiguslik alus sisaldab järgmist:

1. Valitsuse 1999. aasta määrus nr 27 Amdali kohta.
2. Riigi- ja keskkonnaministri 2006. aasta määrus nr 8 Amdali ettevalmistamise suuniste kohta.
3. Riigi- ja keskkonnaministri 2006. aasta määrus nr 11 äriplaanide tüüpide, samuti igasuguste tegevuste või tegevuste kohta, millele peab olema lisatud Amdal.

Mõned keskkonnaministri määrused, sealhulgas järgmised:

1. Indoneesia Vabariigi keskkonnaministri 2012. aasta määrus nr 16 keskkonna ettevalmistamise suuniste kohta.
2. Indoneesia Vabariigi keskkonnaministri 2012. aasta määrus nr 05, mis käsitleb äriplaanide liike ja tegevust või tegevust, millel on Amdal.
3. Indoneesia Vabariigi keskkonnaministri 2012. aasta määrus nr 17, mis käsitleb keskkonnamõju analüüsiprotsessi kogukondade seoste suuniseid ja keskkonna lubasid.

---

See valitsuse määrus koostati 2009. aasta seaduse nr 32 keskkonna kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamiseks. Eriti seaduse artiklite 33 ja 44 sätted. Valitsuse 2012. aasta määrus nr 27, mis käsitleb kahte tüüpi kaitsevahendeid ja keskkonnajuhtimist, reguleerib seda.

Mõlemat tüüpi instrumendid hõlmavad keskkonnamõju hindamise vahendeid ja keskkonnalubasid. Nende ainete ühendamine keskkonnamõju hindamise ja ka keskkonna osas toimub arvestusega ning lahutamatu osa keskkonnalubadega. See on öeldud ka artiklis 2, sealhulgas järgmine:

1. Igal ettevõttel ja tegevusel, mis eeldab amdali olemasolu või omamist, peab olema keskkonnaluba.
2. See keskkonnaluba hõlmab nii Amdali koostamist, Amdali hinnangu koostamist kui ka keskkonnaloa väljastamise taotlust.

---

AMDALi eelised

See AMDAL pakub eeliseid kõigile osapooltele, sealhulgas kogukonnale, ettevõtjatele ja ka valitsusele. Vastavalt AMDALi määratlusele on allpool toodud mõned AMDALi eelised, sealhulgas järgmised:

1. AMDALi eelised valitsusele

AMDALi abil saab või suudab valitsus viia ellu säästvat arengut vastavalt oma põhimõtetele.
Aidake vältida reostust ja keskkonnakahjustusi.
Tagada areng vastavalt säästva arengu sätetele ja põhimõtetele.
Valitsuse vastutusvormina keskkonna haldamisel.
Selle analüüsi abil väldib kogukond ka keskkonnakonflikte.

2. AMDALi eelised ärinäitlejatele

Tegevus või äritegevus on turvalisem ja turvalisem.
Kogukonnaga on lihtsam suhelda, sest sellel pole halba mõju.
Praegust ettevõtlusvormi saab kasutada ka viitena, kui soovite luua uue ettevõtte nii, et valitsus, investorid või avalikkus usaldaksid seda rohkem.

3. AMDALi eelised ühendusele

Kogukonnad teavad varakult kavandatud ettevõtte või tegevuse mõjust.
AMDAL pakub rahu, sest püütakse keskkonda ohutu ja puhtana hoida.
Kogukond saab või võib osaleda hoolduse läbiviimisel ja nende tegevuste kontrollimisel.

---

AMDALi komponendid

AMDAL-protsessil on mitu olulist komponenti. Allpool on toodud mõned AMDAL-i komponendid, sealhulgas järgmised:

1. Keskkonnateabe esitlus (PIL)

PIL on projektielse teaduse vorm, mida planeerija hiljem teeb viia läbi uuring, mis on seotud tegevuse või tegevuse teostamise asukoha ümbruse keskkonnaga tegevused. See keskkonnaeelne uuring hõlmab kõiki keemia, füüsika, sotsiaal-, bioloogia-, majandus- ja ümbritseva kultuuri aspekte.

2. Lähteülesanne (KA)

Pärast keskkonnateabe uuringu läbiviimist töötab juht välja tugiraamistiku, mida kasutatakse projekti elluviimise aluseks. Lähteülesanne on keskkonnaalaste uuringute aruannete vormis.

3. Keskkonnamõju analüüs (ANDAL)

Selle AMDAL-i järgmine komponent on peamine osa, nimelt keskkonnamõju analüüsi läbiviimine. Selle analüüsi läbiviimisel peab juht eelistama keskkonnaohutust ja -tervishoidu ning vähendama ka tekkivaid negatiivseid mõjusid. Selles etapis tehakse ka projekti puudutavad otsused.

4. Keskkonnaseire kava (RPL)

See AMDAL-komponent hõlmab kõiki projekti edenemise seire vorme alates ehitamise hetkest kuni lõpetamiseni. Sellist seiret tuleb läbi viia pidevalt, et see saaks toimida vastavalt tegelikele reeglitele.

5. Keskkonnakorralduskava (RKL)

Lisaks seirele peavad kõik asjaosalised osalema ka projekti juhtimises. Sellel juhtkonnal on eesmärk säilitada keskkonnafunktsioonid ja vältida ka kõrvalekaldeid.

---

KMH kord

See keskkonnamõju hindamise protseduur koosneb tavaliselt mitmest punktist, sealhulgas järgmistest:

1. Sõelumine või sõelumisprotsess või kohustuslik Amdal

Amdali sõelumisprotsess (kohustusliku amdali valikuprotsess) on protsess, mille abil saab kindlaks teha, kas kavandatud tegevus või tegevus on vajalik amdali ettevalmistamiseks või mitte Indoneesias viiakse skriinimisprotsess tavaliselt läbi üheastmelise skriinimissüsteemi abil.

Tegevuskava sätted või tegevused, mis nõuavad Amdali dokumendi koostamist või mitte, on nähtavad: Riigi keskkonnaministri 2001. aasta määrus nr 17, mis käsitleb äriplaanide või tegevuste tüüpe, mis tuleb tõepoolest lõpule viia amdal.

Skriinimisel arvesse võetav viitab tavaliselt kaalumise alusele a amdali tegevus või tegevus on kohustuslik aasta keskkonnaministri määruses nr 17 2001. Selle sisu sisaldab:

1. BAPEDALi 1994. aasta otsus nr 064 olulisi mõjusid käsitlevate suuniste kohta, milles vaadatakse üle olulise mõju suurus tegevuses.
2. Rahvusvaheline viide, mis sisaldab kohustuslikke keskkonnamõju hindamise tegevusi või tegevusi, mida on / on rakendanud mitu riiki.
3. Samuti on oluline ebakindlus olemasolevate või olemasolevate tehnoloogiate võimekuses negatiivseid mõjusid leevendada.
4. Ülikoolid on teinud või on läbi viinud mitmeid uuringuid, milles see on seotud kohustusliku amdaliga.
5. Sisendeid ja või ettepanekuid on igasugustest seotud tehnilistest sektoritest.

2. Teatamise protsess

Kõik kavandatud tegevused, mis viiakse läbi ja mis on vajalikud ka amdali valmistamiseks, on see hiljem kohustuslik teatama kogukonnale kogu oma kavandatavast tegevusest enne algatajat Amdali ettevalmistus. Teate peab tegema vastutav asutus ja ka tegevuse / tegevuse algataja.

Kuulutuste protseduurid ja vormid ning arvamuste, ettepanekute ja vastuste edastamise kord tuleb reguleerida BAPEDALi juhataja 2000. aasta määruses nr 08. Sisu räägib kogukonna kaasamisest ja ka teabe avalikustamisest keskkonnamõju hindamise protsessis.

3. Reguleerimisala (scaping)

Reguleerimisala on esmane protsess probleemi ulatuse kindlaksmääramisel ja ka tegevuskavaga seotud oluliste mõjude väljaselgitamisel. Ulatuse määramise eesmärk on määratleda uurimispiirkonna piir, tuvastada olulised keskkonnamõjud ja määrata kindlaks ka uuringu sügavuse tase.

Teine eesmärk on määrata kindlaks uuringu ulatus, uurida tegevusi või muid tegevusi, mis on olnud seotud kavandatud või uuritud tegevustega. Uurimisprotsessi lõpptulemus on dokument KA-ANDAL. Uurimisprotsessis tuleb arvestada nii kogukonna ettepanekute kui ka panusega.

4. KA-ANDALi ettevalmistamine ja hindamine

Kui KA-ANDAL on valmis, saab algataja või saab esitada dokumendid AMDAL-i hindamiskomisjonile hilisemaks hindamiseks. Olemasolevate määruste alusel on KA-ANDAL-i hinnangu maksimaalne aeg 75 päeva. See aeg arvutatakse kaugemale ajast, mida kompilaator on dokumendi täiustamiseks või ka parandamiseks vajanud või vajab.

5. ANDALi, RKLi ja ka VÕTA ettevalmistamine ja hindamine

ANDALi, RKL-i ja RPL-i ettevalmistamine toimub viidates vastastikku kokku lepitud või kokku lepitud KA-ANDAL-ile. Seda saab või võib näha KMH komisjoni hindamise tulemustest. Pärast kõige selle koostamist võib uus algataja esitada KMH hindamiskomisjonile dokumendid hilisemaks ümberhindamiseks.

Vastavalt kehtivatele eeskirjadele on selle amdali hindamise aeg umbes 75 päeva. Nagu RKLi ja RPLi puhul, jäävad ka kõik need ajad väljapoole, mida koostajad vajavad dokumendi täiustamiseks või ka täpsustamiseks.

---

KMH näide

Indoneesias on palju näiteid amdali juhtumitest, näiteks TPA juhtum, Bantar Gebang, Bekasi. Mis on amdali kujul koostatuna järgmine:

1. Taust

• Milline on Bantar Gebangi TPA-s sisalduvate jäätmete mõju keskkonnale ja ümbritsevale kogukonnale.
• Kuidas on Bantar Gebangi piirkonnas, Bekasis ja ka selle ümbruses valitsuse korraldussüsteem ja valitsuse jäätmete käitlemisel kasutatav poliitika.

2. Andmed ja faktid valdkonnas

Fakt näitab, et haigus mõjutab paljusid TPA ümbruses elavaid inimesi. Nagu ARI, gastriit, müalgia, aneemia, nahainfektsioonid ja allergiad, astma, reuma, hüpertensioon ja palju muud. See näitab, et Bantar Gebangi TPA-l on halb mõju kogukonnale ja ümbritsevale keskkonnale.

Vahepeal on olemasolevatel andmetel kodumajapidamistest pärinevate olmejäätmete kogus umbes 2 915 263 800 tonni kohta. Mis puutub septikust tekkivasse mudasse, siis see kogus ulatub 60 363,41 tonnini aastas. Töötlevast tööstusest pärinevate jäätmete puhul ulatub kogus 8 206 824,03 tonnini aastas.

Andmed näitavad, et jäätmekogus Bantar Gebang TPA-s on ületanud piirnormi. See põhjustab ümbritsevas keskkonnas mitmesuguseid haigusi ja sellega tuleb võimalikult kiiresti tegeleda. Seda seetõttu, et kogunenud prügi kogus on inimelule väga ohtlik.

On palju tegureid, mis põhjustavad jäätmete hulga suurenemist igal aastal. Näiteks on selle põhjuseks halb või operatiivne tegevus, mis põhjustab seejärel reostust prügila ümbruse veekogudes. Nagu ka jäätmetest põhjustatud põhjavesi ja metaangaasi põletamisest põhjustatud tulekahjude tekkimine.

Koristusteenistus on Bantar Gebangi TPA jäätmeprobleemi lahendamiseks teinud järgmist. sealhulgas:

1. Jäätmekäitluses üksuserajatiste lisamine ja jäätmete töötlemise efektiivsuse suurendamine, nii et jäätmete kvaliteet vastaks edasise kõrvaldamise nõuetele.
2. Parandada ja parandada ka jäätmete käitlemist, et see oleks kooskõlas kehtivate menetlustega, nimelt sanitaarprügilaga.
3. TPA-st mitte kaugel elavate ümbritsevate kogukondade, see tähendab puskesmade abistamine, puhta vee ja kiirabi pakkumine.
4. Reguleerige koristajaid, kes tavaliselt TPA-s ringi rändavad, et mitte häirida ametnike tegevust ega operatiivtegevust.

3. Analüüsi tulemused

a. Milline on jäätmete mõju kogukonnale?

Jäätmete rohkus ja prügila halb seisund põhjustavad igasuguste haiguste tekkimist. See, mis toimub prügila ümbruses, kahjustab prügila olemasolu ka keskkonda ja ümbritsevat ökoloogiat. Samuti on ohtlik mullareostuse tekkimine.

Varem puhas pinnas segatakse seal olevate jäätmete või prügiga. Nii et pinnase reostamise potentsiaal, mida füüsiliselt nähakse, püsib üsna kaua.

b. Kuidas pakub jäätmekäitlussüsteem ja valitsuse poliitika.

On palju tegureid, mis põhjustavad halba jäätmekäitlust ja avaldavad negatiivset mõju keskkonnale. Näiteks sisemised tegurid, sealhulgas jäätmete ja prügilate haldamisel ebapiisav või kvalifitseerimata inimressurss. Teine tegur on väline tegur, nimelt maa puudumine TPA jaoks suurtes linnades.

Nii et sissetulevate jäätmete kogus ei oleks proportsionaalne olemasoleva prügila suurusega. Teine väline põhjus on ümbritseva kogukonna tagasilükkamine seoses TPA olemasoluga, mis pole kaugel nende elukohast. Mis puutub Bekasi TPA-s valitsuse võetud jäätmekäitlusega seotud poliitikasse järgmiselt:

• Tehke kindlaks, kes haldab TPA-d ja kuidas seda tuleks hallata.
• Mõningaid reegleid rakendatakse õiges juhtimismeetodis, samuti seda, millist tehnoloogiat järgitakse kasutatakse selleks, et tulemused oleksid kooskõlas prügila tingimuste ja käitlemise kohta kehtivate eeskirjadega.
• Kasutatav tehnoloogia kohandatakse vastavalt olemasoleva eelarve suurusele, eriti projekti omaniku võimalustele oma kulude osas.

4. Järeldus

a. TPA, mis asub mitte kaugel elanike või ka ümbritseva kogukonna asukohast või elukohast, avaldab negatiivset mõju seal elavate inimeste tervisele.

b. Kasutatav juhtimissüsteem on aegunud, nii et see ei saavuta maksimaalseid tulemusi. Seetõttu peab valitsus kujundama uut poliitikat nii sisemiselt kui ka väliselt. See sisemine tegur on ümbritseva kogukonna teadlikkus keskkonna puhtuse säilitamise olulisusest.

Mis puutub nendesse välisteguritesse, siis tavaliselt hõlmab jäätmete kõrvaldamiseks vajaliku maa puudumine piirkonnas, ja valitsus ei ole jäätmeid käsitlevate eeskirjade koostamisel range, nii keskvalitsus kui ka teised piirkonnas.

Seega võib keskkonnamõju hindamise mõiste, funktsioonide, protseduuride, komponentide, eeliste ja näidete selgitus loodetavasti teile kasulikuks osutuda. aitäh