Kogukonna võimestamine, põhimõtted, kontseptsioonid, etapid ja näited

Ühenduse võimestamise mõiste

Ühenduse võimestamise mõiste

Kiire lugemineNäita
1.Ühenduse võimestamise mõiste
2.Ekspertide sõnul ühenduse mõistmise mõistmine
3.Rapport (1985)
4.Sumodiningrat (1999)
5.Russell Erlic ja Rievera (1986)
6.Kogukonna võimestamise eesmärgid
7.Ühenduse võimestamise eesmärk Mardikanto sõnul
8.Ühenduse mõjuvõimu suurendamise omadused
9.Kogukonna võimestamise kontseptsioon
10.Protsess
11.Sekundaarne
12.Kogukonna võimestamine
13.Ühenduse võimestamise tüübid
14.Radikaalne suhtumine
15.Ühtekuuluvus
16.Lähenemine ideesüsteemiga
17.Ühenduse mõjuvõimu suurendamise põhimõtted
18.Võrdõiguslikkuse põhimõte
19.Osalemise põhimõte
20.Iseseisvuse või iseseisvuse põhimõte
21.Jätkusuutlikkuse põhimõte
22.Kogukonna võimestamise etapid
23.Ettevalmistusetapp
24.Hindamise etapid (hindamine)
25.Programmi või tegevuse alternatiivplaneerimise etapp
26.Tegevuskava vormistamise etapp
27.Programmi või tegevuse rakendamise etapp
28.Hindamisetapp
29.Lõpetamise etapp
30.Näide ühenduse võimestamisest
31.Näited ühenduse võimestumisest ühenduses
32.Külakogukonna võimestamise näide
33.Jaga seda:
instagram viewer

Kogukonna mõjuvõimu mõistmine on arenguprotsess, milles kogukonnal on initsiatiiv sotsiaalse tegevuse või tegevuse protsessi alustamiseks, eneses olukorra ja seisundi parandamiseks üksi. Kogukonna võimestamine saab toimuda siis, kui kogukond osaleb.


Ekspertide sõnul ühenduse mõistmise mõistmine

Kogukonna võimestamise tähenduse täpsemaks mõistmiseks võib see viidata mitmetele ekspertide arvamustele, sealhulgas järgmistele:

Rapport (1985)

See arusaam kogukonna võimestumisest on tavade ja tegevuste kogum, mis seejärel väljendatakse sümbolite kujul. Seejärel edastab sümbol tohutu jõu, et oleks võimalik muutuda asjad, mis on sees (siseruum), teised oluliseks peetavad inimesed ja ka ühiskond meie.


Sumodiningrat (1999)

Kogukonna võimestamise tähendus on kontseptsioon ja arengukava, mis toetab kogukonna võimeid. Eesmärk, mida selles võimestumises siis oodatakse, on elu loomine iseseisev ühiskond, olgu see siis hariduse, majanduse või ka ühiskonna valdkonnas tööstuses.


Russell Erlic ja Rievera (1986)

Kogukonna mõjuvõimu määratlemine, eriti operatiivkogukondades, on oluline vastus et siis oleks võimalik või oleks võimalik jälgida muutusi majanduslikus, poliitilises elus kogukonna inimeste jaoks tema elu.


Kogukonna võimestamise eesmärgid

Eesmärgid-võimestamine-kogukond

Muuhulgas on kogukonna võimestamise eesmärgid järgmised:

  1. Võimlemine ühiskonnas kujuneb inimeste elus peituva potentsiaali jaoks.
  2. Kogukonna võimestamine toimub eesmärgiga tugevdada kogukonna potentsiaali
  3. Võimestamine toimub sotsiaalse kapitali suurendamise sammuna
  4. Kogukonna võimestamise eesmärk on tugevdada kogukonda igasuguste majanduslike rõhumiste eest.

Ühenduse võimestamise eesmärk Mardikanto sõnul

Seejärel märkis Mardikanto (2014: 202): Kogukonna võimestamisel on 6 eesmärki, sealhulgas:

  1. Institutsiooniline parendamine (parem institutsioon)
    Selle täiustusega loodetakse, et see võib parandada institutsioone ja arendada äripartnerlusvõrgustikke.
  2. Ettevõtte täiustamine (parem äri)
    Hariduse (õppimisvaimu) parandamine, ettevõtetele juurdepääsu parandamine, tegevused ja ka asutuste parendused, mis eeldatavasti suudavad hiljem olemasolevat äri paremaks muuta jooksma.
  3. Parem sissetulek (parem sissetulek)
    Ettevõtte parendamisega loodetakse paraneda nii saadud kui ka pere ja kogukonna sissetulek.
  4. Keskkonna parandamine (parem keskkond)
    Eeldatakse, et need parandused parandavad keskkonda nii füüsiliselt kui ka sotsiaalselt. Seda seetõttu, et keskkonnakahju põhjustab tavaliselt vaesus või sissetulek piiratud.
  5. Parem elamine
    Eeldatakse, et sissetulekute tase ja paremad keskkonnatingimused parandavad iga pere elutingimusi kogukonnas.
  6. Kogukonna parendamine (parem kogukond)
    Paremat elu toetatakse, kui seda teeb olemasolev füüsiline ja sotsiaalne keskkond paremaks, siis loodetakse, et seda saab realiseerida ka nende inimeste eluga, kes ka parem.

Ühenduse mõjuvõimu suurendamise omadused

Ühenduse võimestamise tunnused

Järgnevad on kogukonna võimestamise tunnused, sealhulgas järgmised:

  1. Kogukonna organisatsioon
  2. Kogukonna juht
  3. Ühenduse fond
  4. Kogukonna teadmised
  5. Kogukonna materjal
  6. Ühenduse tehnoloogia

Kogukonna võimestamise kontseptsioon

Mõiste-võimestamine-kogukond

Kogukonna võimestamise mõiste koosneb;

Protsess

See protsess on võimestamine, mis seejärel rõhutab tugevuse, võimete või jõu struktuurilist töötlemist kogukonnale, et asjassepuutuvad isikud saaksid siis üksteise vahel rohkem volitusi saada. Võimaldamine kujuneb siis inimeste elu vahelise koostöö ja vastastikuse julgustamise kaudu.


Sekundaarne

See teisejärguline on kogukonna võimestamise mõiste, mis seejärel rõhutab stimuleerivat protsessi, julgustades kogukonda suutma või võib suurendada võimekust või võimekust interaktiivse dialoogi kaudu, ühe osapoole ja teise vahel vastavalt partneri huvidele Avalik.


Kogukonna võimestamine

Kogukonna võimestamine on võimestamise mõiste, mis viiakse läbi kogukonna potentsiaali ja loovuse mitmekordistamiseta nende iseseisvuse suurendamiseks. Seejärel viidi see samm läbi pärast dialoogide ja sotsialiseerimisprotsessi läbimist.

Võib järeldada, et võimestamise mõiste ei ole suunatud ainult individuaalselt, vaid ka kollektiivselt. Kõik see peab siis olema osa eneseteostusest ja ka inimeksistentsi ühisaktiveerimisest Inimkond on siis elus normatiivsete, sisuliste ja struktuuriliste võrdlusaluste teema Avalik.


Ühenduse võimestamise tüübid

Ühenduse võimestamise tüübid

Kogukonna võimestamise tunnused, nagu hiljem Pranarka ja Vidhyandika (1886) paljastasid, koosnevad igasugustest. On järgmised;

Radikaalne suhtumine

See radikaalne suhtumine on teatud tüüpi kogukonna võimestamine, mis viiakse siis läbi, püüdes kujundada kogu ühiskonna arengut läbi elektrisüsteemi. Süsteemi saab või saab jõustada, nimelt sunnisüsteemina, millel on kogu kogukonda siduv iseloom.


Ühtekuuluvus

See ühtekuuluvushoiak on teatud tüüpi kogukonna võimestamine, mis viiakse läbi ühiskonnas esikohale seadmise kaudu. See ühtsus viiakse läbi kõigi ühiskonna huvide ja rühmade kohandamise kaudu.


Lähenemine ideesüsteemiga

ja edaspidi on see võimestamissüsteem, mis seejärel idee esitab süsteemi pigem kaudselt stimuleerides, kui seejärel võimule andes jõuetu. Seda olukorda saab või saab kogukond kiita hea sotsiaalse suhtluse tingimuste kaudu ühiskonnas ja viib lõpuks ühiste huvide integreerimiseni.


Ühenduse mõjuvõimu suurendamise põhimõtted

Ühenduse võimestamise põhimõtted

Kogukonna võimestamisel on 6 põhimõtet, mida seejärel kasutatakse võimestamisprogrammi edukaks muutmiseks, nagu ka nende põhimõtete puhul (Najiati jt 2005: 54)

  1. iseseisvuse või iseseisvuse põhimõte,
  2. võrdsus,
  3. osalemine ja jätkusuutlikkus.

Võrdõiguslikkuse põhimõte

Kõige olulisem põhimõte, mida selles kogukonna võimestamisprotsessis tuleb järgida, on võrdsuse / võrdse positsiooni olemasolu kogukonna ja asutuse vahel, mis seejärel viib ellu mitmeid kogukonna võimestamise programme, nii mehi kui naisi emane. Ehitatud dünaamika on võrdne huvi mehhanismide väljatöötamise vastu, lähtudes kogemustest, teadmistest ja asjatundlikkusest. Seejärel tunnistab kumbki üksteise tugevusi ja nõrkusi, et siis toimuks vastastikune õppeprotsess.


Osalemise põhimõte

Võimustusprogrammid, mis võivad või võivad stimuleerida kogukonna iseseisvust, on osalusliku iseloomuga programmid, mida kogukond viib läbi, juhendab, kavandab ja hindab. Sellele tasemele jõudmine nõuab aga aega ja ka juhendamisprotsessi, mis hõlmab juhendajaid, kes on siis pühendunud kogukonna võimestamisele.


Iseseisvuse või iseseisvuse põhimõte

See põhimõte austab ja seab esikohale ühenduse võimed teiste osapoolte abistamise ees. Mõiste ei vaata vaeseid, nimelt objekte, kellel pole võimeid (päästa mitte), vaid subjektina, kellel on kindlasti vähe võimeid (on pesakonnad).

Neil on võime omandada põhjalikke teadmisi äriprobleemidest, teada tingimusi geograafilises piirkonnas, on tööjõudu ja tahet ning neil on ka sotsiaalsed normid, mis on olnud või on olnud pikka aega kuuletunud. Kõiki neid tuleb uurida ja neist peab saama võimendamise protsessi põhikapital. Teiste osapoolte abistamine on oma olemuselt materiaalne, mida tuleb siis käsitleda kui tuge, nii et abi osutamine ei nõrgendaks iseseisvuse taset.


Jätkusuutlikkuse põhimõte

Ka võimestamisprogramm peab olema kavandatud jätkusuutlikuks, kuigi algul oli juhendaja roll domineerivam kui kogukond ise. Kuid aeglaselt ja kindlasti väheneb kaaslase roll siis. Ja lõpuks see kadus, sest kogukond sai ise oma tegevusega hakkama.


Kogukonna võimestamise etapid

Etapid-võimestamine-kogukond

Soekanto (1987: 63) järgi on kogukonna võimestamisel 7 etappi või sammu, mis viiakse läbi, sealhulgas:

Ettevalmistusetapp

Siin on kaks etappi, mis tuleb siis läbi viia, esimene on ohvitseride, nimelt personali, kõrvalekalle kogukonna võimestamine, mida saab või saab teha töökogukond, ja teine ​​on ettevalmistus valdkonnas. Põhimõtteliselt üritatakse seda rakendada mittedirektiivselt.


Hindamise etapid (hindamine)

Selles etapis saab hindamisprotsessi läbi viia individuaalselt kogukonnarühmade kaudu. Sel juhul püütakse protsessis tuvastada nii tajutud vajaduste kui ka kliendi ressursside probleem.


Programmi või tegevuse alternatiivplaneerimise etapp

Selles etapis saab ohvitser muutuste agendiks, püüdes osaliselt kaasata kodanikele, mõeldes sellele, mida tehakse või rakendatakse probleemi ületamiseks. Sel juhul eeldatakse, et kogukond suudab mõelda alternatiivsete programmide ja tegevuste üle, mida saab läbi viia.


Tegevuskava vormistamise etapp

Seejärel abistab muutusagent iga rühma sõnastamisel ja määramisel programmid ja tegevused või mis tahes tegevused, mida nad igaühega suheldes teevad probleem. Teisalt aitavad ohvitserid vormistada ka oma ideed, mis on kirjalikud. Eriti kui see on seotud rahastajatele ettepanekute tegemisega.


Programmi või tegevuse rakendamise etapp

Eeldatakse, et ühenduse osalemine kaadriks saamisel suudab säilitada käimasolevat programmi, mis on välja töötatud või välja töötatud. Koostöö ohvitseride ja kogukonna vahel on selles etapis väga oluline, sest mõnikord võib midagi, mis on olnud või on olnud hästi planeeritud, või võib selle sisselülitamisel kõrvale kalduda valdkonnas.


Hindamisetapp

See hindamine on nii kogukonna kui ka kogukonna võimestamisprogrammi ametnike poolne järelevalve, mis on pooleli. Mis viiakse läbi elanike kaasamisega. Kogukonna kaasamisel loodetakse, et lühiajaliselt see nii ka on luua pika aja jooksul sisekontrolli all olev sidesüsteem pikk. Mida saab või saab luua rohkem väljakujunenud kogukondlikku suhtlust, on olemasolevate ressursside kasutamine.


Lõpetamise etapp

See lõpetamise etapp on sihtrühmaga ametliku lahkumise etapp selles etapis, mis paneb projekti lõpetama.


Näide ühenduse võimestamisest

Näide-võimestamine-kogukond

Allpool on toodud näited, mida saab või saab esitada selles kogukonna võimestamises, sealhulgas:

Näited ühenduse võimestumisest ühenduses

Pakkuda oskusi emadele madratsite valmistamisel. Seejärel tehakse see samm emade majandusliku võimekuse suurendamiseks ja julgustatakse neid siis loovamalt tundma saadud töövõimalusi. Veelgi enam, vajadus põrandamadratsi järele on iga pere elus üks teisejärgulisi vajadusi.


Külakogukonna võimestamise näide

See järgmine näide käsitleb maapiirkondade võimestamise ideed või saab seda teha Interneti-turundajate kohta ülevaate andmisega. Selle volituse eesmärk on levitada ühenduse põllumajandustooteid üldsusele. See on globaliseerumist arvestades valdavalt oluline ja praegust majandust ei saa või saab siis ühiskondlikus elus lahutada.

Seega võib kogukonna võimestamise definitsiooni, põhimõtete, eesmärkide, kontseptsioonide, etappide, tüüpide ja näidete selgitus loodetavasti teile kasulikuks osutuda. aitäh

Vaata kaMuinasjuttude määratlus ja näited

Vaata kaUudiste ja nende elementide mõistmine

Vaata kaPõhiseaduse, eesmärgi, funktsioonide, olemuse ja tüüpide määratlus