Sotsiaalse intelligentsuse, omaduste, aspektide, tegurite ja ekspertide määratlus

Sotsiaalse intelligentsuse määratlus

Sotsiaalse intelligentsuse määratlus (Interpersonal Intelligence) on võime sotsiaalses keskkonnas toimuvas suhtluses tõhusalt navigeerida ja läbirääkimisi pidada.

Teine sotsiaalse intelligentsuse määratlus on võime ja oskus, mis inimesel on suhtlemisel sotsiaalne, nimelt tema läheduses olevate inimestega ja ka suhete loomine kogukonnagruppidega, mida iseloomustavad: eneseküpsusega teiste inimeste mõistmisel, seejärel motivatsiooni pakkumisel ja ka teistega koos töötamise võimel teised inimesed.

---

Sotsiaalse intelligentsuse mõistmine ekspertide sõnul

Sotsiaalse intelligentsuse tähenduse mõistmiseks võime viidata mitme eksperdi arvamustele, sealhulgas:

Edward Thorndike (1920)

See sotsiaalse intelligentsuse mõistmine on võime mõista mehi, naisi ja tüdrukuid ning neid juhtida, et siis inimsuhetes targalt käituda.

---

Syamsu (2004)

Sotsiaalse intelligentsuse määratlus on võime mõista ennast või oma keskkonda optimaalselt ja reageerida edukalt, et edukalt käituda sotsiaalne.

---

Goleman (2006)

Sotsiaalse intelligentsuse määratlus on inimese enesevõime mõõt ühenduses, mis nii kogukonnas kui ka võime suhelda sotsiaalselt paljude ümbritsevate või isegi lähedastega ümbrus.

---

Zuchdi (2011)

See sotsiaalse intelligentsuse mõistmine on oskus või sotsiaalne oskus, sealhulgas võime suhelda ja koostööd teha.

---

Prawira (2012)

Sotsiaalse intelligentsuse määratlus on indiviidi võime seista silmitsi sotsiaalse olukorraga ja reageerida sellele või elada ühiskonnas. Sotsiaalne intelligentsus ei ole inimese emotsioon üksikute inimeste või teiste inimeste suhtes, vaid a inimese võime mõista teisi inimesi, saab või suudab nõudmistega midagi ette võtta Avalik.

---

Ross Honeywill

See sotsiaalse intelligentsuse mõistmine on kombinatsioon eneseteadvusest ja sotsiaalsest teadlikkusest, evolutsioonist sotsiaalsed tõekspidamised ja hoiakud, samuti võime ja võime sotsiaalsete muutustega toime tulla keeruline.

---

Sean Foleno

See sotsiaalse intelligentsuse määratlus on inimese võime oma keskkonda optimaalselt mõista ja asjakohaselt reageerida hilisemale sotsiaalsele edule.

---

Khilstrom ja Cantor

Sotsiaalse intelligentsuse määratlus on teadmiste kogum sotsiaalse maailma kohta või selle kohta, seejärel loo ka suhe teiste inimestega ja ka võime erineva taustaga inimestega targalt suhelda.

---

Sotsiaalse intelligentsuse omadused

Sotsiaalse intelligentsusega inimese omadused või omadused hõlmavad järgmist:

1. Sõbralik ja palju naeratusi.
2. Palju sõpru.
3. Hea suhtlemises
4. Lihtne kohaneda sotsiaalses keskkonnas.
5. Tema elu võib olla või võib olla kasulik mitte ainult endale, vaid ka teistele.

---

Sotsiaalse intelligentsuse aspektid

Golemani (2001) sõnul on sotsiaalsel intelligentsusel kaks aspekti, sealhulgas järgmised:

Sotsiaalne teadlikkus

See sotsiaalne teadlikkus viib spektrini, mis kaudselt tunneb mida teised inimesed tunnevad, mõistavad oma tundeid ja mõtteid ning löövad siis olukorda kaasa raske. See sotsiaalse teadlikkuse spekter hõlmab siis järgmist:

• Ürgne empaatia (kõige olulisem empaatia), see on tunne teise inimese vastu, seejärel tunnete emotsionaalsed vihjed.
• Attuntment (kohanemine või kohanemine), see on täie tahtega kuulamine ja ka kellegi kuulamisega harjumine.
• Empaatiline täpsus seisneb teiste mõtete, ideede, tunnete ja soovide mõistmises.
• Sotsiaalne tunnetus (sotsiaalne teadlikkus) on teadmine, kuidas sotsiaalne elu toimub.

---

Sotsiaalsed oskused

See sotsiaalne oskus on võime tunda teiste inimeste tundeid või isegi lihtsalt teada saada, mis toimub mida nad mõtlevad või soovivad, mis tähendab, et see ei taga üldse edu ettevõttes suhtlemist. Need sotsiaalsed oskused moodustuvad ka sotsiaalses teadlikkuses, et saavutada hea, sujuv ja tõhus suhtlus. See sotsiaalsete oskuste spekter hõlmab siis järgmist:

• Sünkroonia (sünkroonia) on sujuv suhtlemine mitteverbaalsel tasandil.
• Eneseesitlus, see on enda efektiivne esitlemine.
• Mõju, see on väljapääsu tutvustamine sotsiaalsest suhtlemisest.
• Mure (Hoolimine) on see, et hoolitakse teistest vastavalt iga inimese vajadustele ja ka käitumisele.

---

Kuidas parandada sotsiaalset intelligentsust

Golemani (2004) sõnul on sotsiaalse intelligentsuse parandamiseks vaja arendada 4 põhioskust, sealhulgas järgmised:

1. Rühmade korraldamine
2. Läbirääkimised tõrkeotsingu üle
3. Suhted
4. Sotsiaalanalüüs

Gruppide korraldamine

Iga inimene on juht, juhina nõuab see muidugi võimet korraldada vähemalt väikeses grupis oma sotsiaalses keskkonnas või vähemalt tema perekeskkond. Enne grupi korraldamisel juhiks saamist peab inimene kõigepealt suutma ise juhiks saada. Keegi, kes suudab või oskab ennast juhtida, on kindlasti teistele eeskujuks.

Veaotsingu läbirääkimised

Kui on kaks inimest või isegi rühma, kes on kindlad oma vastavate arvamuste või põhimõtete kaitsmisel kõige õigem, siis on vaja head vahendajat, et probleemi saaks või saaks lahendada lahendatud. Siin vajab iga indiviid tegelikult eraldi sotsiaalset intelligentsust. Ebaõnnestumine kogukonna probleemide / probleemide lahendamisel, mis on motiveeritud oskamatusest lugeda, analüüsida ja ka Ühiskonnas areneva sotsiaalse dünaamika juhtimine on üks kõrge sotsiaalse intelligentsusega või omava inimese omadusi nüri.

Suhted

Hea sotsiaalse intelligentsuse arendamiseks on vaja kasvatada tervisliku suhte tähtsust see, et teiste inimestega on hea sotsiaalne suhe, mille loomine jätkub, ilma et peaksime nägema, kas me seda vajame või mitte mitte. Üks viis selleks on sageli teiste inimestega suhtlemine kui keegi saab siis teada, kuidas luua paarisuhtesse läheduse õhkkond sotsiaalne.

d. Sotsiaalanalüüs
See intelligentsus on ka väga oluline, et kellelgi oleks võime mõista teiste inimeste isiksusi, nii et head suhet on lihtne luua. Võimet mõista teiste inimeste tundeid või meeleolusid nimetatakse võimeks sotsiaalselt analüüsida.

---

Shapiro (Azzet, 2014) sõnul on 5 sotsiaalset oskust, mida saab või saab lastel treenida, et neil oleks hea sotsiaalne intelligentsus, sealhulgas:

1. Suhtlemisoskused
2. Huumori valmistamise oskused
3. Oskused sõprade leidmisel
4. Grupirolli oskus
5. Viisakad suhtlemisoskused

---

Suhtlemisoskused

Laste suhtlemisoskus on väga vajalik, et seda korralikult koolitada, et saada sotsiaalsete suhete loomise tingimuseks. Need suhtlemisoskus pole mitte ainult võime rääkida, vaid ka oskus tõhusalt edasi anda nii teiste vastu kui ka inimeste suhtlusest arusaamine ja neile reageerimine muud. Peale selle treenime ka selleks, et saaksime hästi kuulata, kui teised inimesed seda teevad midagi edasi anda, treenime ka mõistma teiste sees olevate inimeste väljendeid ja mitteverbaalseid liikumisi suhelda.

Huumori valmistamise oskused

Sotsiaalsete suhete kangas jääb siis tühi tunne, kui see ei ole üldse huumoriga vahele kirjutatud. Selle huumoriga saab keegi naerda; või isegi huumor ei pea sind naerma ajama, vaid just nii palju, et sind naeratada, nii et see seoks su südame ja sideme.

Sõprusoskused

Põhiline oskus sõpruse loomisel on oskus teistega jagada. Ühte, mida siis sõpruse loomisel tuleb arvestada, nimelt head sõprust mitte ainult ühe inimesega sõbraks olemine ja ignoreerimine või isegi mitte tahtmine sõbruneda inimestega, kes muud. Kuid seda head sõprust saab või saab sõlmida paljude sõpradega, et hiljem oleks ka ühendus laiem.

Grupi rollioskused

Selleks ajaks, kui need lapsed on hakanud tundma sotsiaalset maailma, on nad tavaliselt õnnelikud, kui neil on rühm. See on koht, kus vanemad peavad koolitama oma lapsi, et neil oleks või oleks oskusi rühmas rolli mängida. Oluline, mida tuleb koolitada, on julgus arvamuste avaldamisel. Kui last on koolitatud arvamuste avaldamiseks, on tema enesekindlus väga hästi üles ehitatud. Ehkki see enesekindlus on oluline kapital, et inimene saaks või saaks mängida rolli oma sotsiaalses grupis.

Viisakuse oskused ühingus

Viisakus selles koosluses on inimeste elus väga vajalik. See komme teeb häid kombeid või ka vastavalt vastuvõetud ja ka ühiskonnas rakendatavale etiketile. Nende vanemate jaoks on väga oluline, et nad saaksid siis ühenduses viisakaid oskusi õpetada. Heade kombeoskustega on inimesel siis lihtsam ja ka tema ühenduses edukas.

---

Sotsiaalset intelligentsust mõjutavad tegurid

Golemani (2006) sõnul on sotsiaalset intelligentsust mõjutavaid 3 tegurit, sealhulgas järgmised:

Perekond

See perekeskkond on lastele sotsiaalse suhtluse põhisammas. Nagu ütles Goleman ise, teeb perekond, kellel on või on aega, et saaks või saaks öösel kokku tulla ja ka armastada lastel on vanemate suhtes positiivsed emotsioonid või neil on positiivseid emotsioone, nii et see lihtsustab seejärel laste suhtlemist ja ka teiste inimestega positiivseid suhteid. muud.

---

Majandus

Goleman ütles, et majanduslik surve sunnib vanemaid loomulikult kauem tööl veetma, nii et kui lapsed koolist koju tulevad veeta siis rohkem aega üksi kodus või ka lastehoius, nii et ka see aeg jääb puudu, et koos olla vanemad. Töötavad vanemad peavad kindlasti veetma rohkem aega oma lastega, et lapsed saaksid oma vanematega suhelda.

---

Tehnoloogia

Golemani sõnul panevad lapsed, kes eelistavad televiisori vaatamist, lapsele aja maha jätta, et siis teiste inimestega suhelda teised, nii et need lapsed peavad tegema interaktsioone, näiteks tegevusi või mängutegevusi väljaspool kodu, et siis aidata neil paremini läbi saada hea.

Seega sotsiaalse intelligentsuse määratluse, omaduste, aspektide, tegurite, viiside parandamine ja ekspertide hinnangul võib loodetavasti kirjeldatu teile selgeks teha. aitäh