Lenduva ja püsimälu määratlus, tüübid ja näited [TÄIS]
Arvutimälu võib võrrelda tahvliga, kus kõik tuppa sisenenud saavad olemasolevaid andmeid lugeda ja kasutada, ilma et nende kujundust muudetaks. Andmed, mida arvuti töödeldakse, salvestatakse tegelikult ikkagi mällu ja sel juhul loeb arvuti ainult andmeid ja seejärel töötleb neid. Kui andmed on arvuti mällu salvestatud, jäävad andmed sinna igaveseks. Iga kord, kui mälu on täis, saab olemasolevad andmed osaliselt või täielikult kustutada, et need uute andmetega asendada.
Lenduv ja püsimälu - mälu on riistvara (riistvara), mida on vaja arvutiseadmesse, võite olla kuulnud mõistet lenduv ja püsimatu, üritab autor sel puhul uuesti teada saada artikleid lenduva ja püsimälu määratluse ja näidete kohta, et rohkem teada saada arvutite kohta.
Mittelenduva mälu (RAM) määratlus
Mittelenduv mälu on suvalise juurdepääsuga arvutimälu (RAM), mida tavaliselt kasutatakse konfiguratsioonide salvestamiseks mida teeb püsivara, näiteks BIOS, EFI või muu püsivara manustatud seadmetes, näiteks ruuterid. Üldiselt tehakse NVRAM CMOS (Complimentary Metal-Oxide Semiconductor) tootmistehnoloogia abil, nii et vajalik võimsus on samuti väike.
Selle sisselülitamiseks, et salvestatud andmed ei läheks kaduma, kasutab NVRAM liitiumpatareid seerianumbriga CR-2032. NVRAM-is salvestatud andmed ei kao isegi siis, kui toiteallikas on välja lülitatud (püsiv), see erineb Voletile RAM-ist.
1940. aastate lõpus hakati püüdma leida püsimälu. Jan A. Wangile ja Rajchmanile omistatakse magnetilise südamemälu areng, mis võimaldab mälu pärast jõu kadumist meelde tuletada. Magnetiline südamemälu oleks mälus domineeriv kuni transistoripõhise mälu väljatöötamiseni 1960. aastate lõpus. Seega võib arusaamine olla ka:
- Esiteks (protsessorile lähim mälu)
- Teine (asub emaplaadil)
- Mälumoodul (mahutab erinevaid võimalusi)
- Sisemine põhi (väljaspool protsessori kiipi, kuid arvutisüsteemisisene)
- Mahutavus
- Sõna suurus (sisemise ja välise mälu maht väljendatakse tavaliselt baitides)
- Sõnade arv (sõna pikkus)
- Edastusüksus (sissetulevate ja väljaminevate andmeridade arv)
- Sõna (on ühik)
- Adresseeritavad üksused (süsteemide arv)
- Edastusühik (bittide arv)
- Juurdepääsumeetod
- Järjestikune juurdepääs (mälu on korraldatud andmete ühikuteks)
- Otsene juurdepääs (järjestikune juurdepääs)
- Juhuslik juurdepääs (juurdepääs ja aadress otse)
- Assotsiatiivne juurdepääs (saab otsida sisu, mitte aadressi järgi)
- Performance
- Juurdepääsu aeg
- Tsükli aeg
- Edastuskiirus
- Füüsilised omadused
- Lenduvad ja mittelenduvad
- Kustutatavad ja kustutamatud
Sisemälu rühmitamine jaguneb aga ka RAM-ideks (Random Access Memory) ja ROM-ideks (Read Only Memory).
Mittelenduva mälu tüübid Selle toimimise põhjal
Dünaamiline RAM (DRAM)
on teatud tüüpi RAM, mis salvestab iga eraldi andmebiti kondensaatorisse integraallülituses. Selles sisalduvaid andmeid peab protsessor perioodiliselt värskendama, et need kaduma ei läheks. See muudab selle teiste mälestustega võrreldes väga dünaamiliseks. DRAM nõuab oma ülesehituselt ainult ühte transistorit ja kondensaatorit bitti kohta, seega on sellel väga suur tihedus.
Nagu:
- Kiire leherežiimi DRAM (FPM DRAM)
- Laiendatud andmeväljund DRAM (EDO DRAM)
- Sünkroonne DRAM (SDRAM)
- Rambuse DRAM (RDRAM)
- Kahekordne andmeedastuskiirus SDRAM (DDR SDRAM)
- Videote jaoks:
- Video RAM (VRAM)
- Windowsi RAM (WRAM)
- Sünkroonse graafika RAM (SGRAM)
2. SRAM (staatiline muutmälu)
on teatud tüüpi RAM (pooljuhtmälu tüüp), mis ei kasuta kondensaatoreid. Selle tulemusel ei pea SRAM-i enam perioodiliselt värskendama, nagu DRAM-i puhul. See muudab ka selle suurema kiiruse kui DRAM. Funktsiooni järgi jaguneb see asünkroonseks ja sünkroonseks.
- EDORAM (laiendatud andmemälu muutmälu)
on teatud tüüpi RAM, mis suudab samaaegselt salvestada ja laadida mälu sisu, nii et lugemis- ja kirjutamiskiirus muutub kiiremaks. Üldiselt kasutatakse varasemates arvutites kiire lehemälu (FPM) RAMi asendajana.
- SDRAM (sünkroonne dünaamiline muutmälu)
on dünaamilise RAM-i tüüp, mille kiirus on kiirem kui EDORAM ja selle kiibid koosnevad 168 tihvtist. Selle RAM-i sünkroniseerib süsteemi kell ja see sobib süsteemidele, mille siini kiirus on kuni 100 MHz.
- RDRAM (Rambuse dünaamiline muutmälu)
on sünkroonse dünaamilise RAM-i tüüp, mille tootis Rambus Corporation, kasutades siini kiirust 800 MHz, kuid millel on kitsas andmeside (8 bitti). RDRAMil on keeruline mälupult, nii et kõik emaplaadid ei saa seda toetada. Selle kasutava toote näide on 3dfx Voodoo4 seeria.
- NV-RAM (püsimälu)
on teatud tüüpi RAM, mis kasutab selles liitiumaku, et salvestatud andmed ei läheks kaduma ka siis, kui toide on välja lülitatud.
- VGRAM (videograafiline muutmälu)
on teatud tüüpi RAM, mis on loodud spetsiaalselt videoadapterite jaoks. VGRAM-i võimsus määrab suuresti videoadapteri toodetud pildi kvaliteedi.
Näited püsimälust
1. ROMid.
ROM on näide programmeeritavast loogikaseadmest, mis on seade, mille saab programmeerida arvutiriistvara (riistvara) jaoks spetsiifilise teabe salvestamiseks. Nii suur vajadus mälu järele on avastanud mitmesuguseid uusi tehnoloogiaid. Üks uuemaid mälutüüpe, mis mõne inimese sõnul muutub tulevikus kõige domineerivamaks mäluks, on MRAM (Magnetoresistive Random Access Memory).
MRAM (Magnetoresistive Random Access Memory) on püsimälu, mis kasutab andmete salvestamiseks magnetlaengut, mitte elektrilaengut nagu SRAM-is või DRAM-is.
MRAM-i eeliste hulka kuuluvad:
- MRAM (Magnetoresistive Random Access Memory) tehnoloogia suudab säilitada energiavarustuse peatamisel süsteemi salvestatud andmete olemasolu.
- Kiirem kirjutamis- ja lugemiskiirus võrreldes teiste tehnoloogiatega, sealhulgas Flash RAM ning EEPROM ja FLASHDISK
Veel üks näide püsimälust
1. PROMO
PROM (programmeeritav kirjutuskaitstud mälu). PROM on üht tüüpi ROM mäluseadmena (mäluseade), mis on mõeldud ainult selle sisu lugemiseks. PROM on klassifitseeritud püsimäluks, mis tähendab, et sellesse salvestatud programmid ei kao kunagi kaotsi ka siis, kui arvuti on välja lülitatud või ta ei saa elektrit. Sellesse salvestatud programmid on püsivad. Tavaliselt kasutatakse masinakeeleprogrammide salvestamiseks, mis on juba osa arvutiriistvarast.
2. EPROM
EPROM (kustutatav programmeeritav kirjutuskaitstud mälu). EPROM on mälukiibi tüüp, kuhu saab kirjutada elektriliselt. EPROM-is salvestatud programme või andmeid saab ultraviolettvalguse käes kustutada ja neid saab tagasi kirjutada. Sarnasus PROM-iga on see, et mõlemad on ROM-i tüübid, sealhulgas püsimälu, sellesse salvestatud andmeid ei saa kaotsi minna isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud.
3. EEPROM
EEPROM (elektriliselt kustutatav programmeeritav kirjutuskaitstud mälu). Nagu PROM ja EPROM, on ka EEPROM püsimälu. EEPROM on komponent, mida arvutites ja muudes elektroonikaseadmetes kasutatakse laialdaselt nende elektroonikaseadmete konfiguratsiooniandmete salvestamiseks. Andmete salvestamise maht või maht on väga piiratud. Arvutiriistvarasüsteemides kasutatakse EEPROM-kiipi tavaliselt BIOS-i konfiguratsiooniandmete ja seotud süsteemi sätete salvestamiseks.
4. Välkmälu
Välkmälu on EEPROM-tüüpi mälu, mis võimaldab programmeerimisel kustutada või kirjutada palju mälupesasid. Välkmälu suudab endiselt andmeid salvestada ilma elektrivarustust nõudmata.
Lenduva mälu (ajutine) määratlus
Lenduv mälu on mälu, kuhu saab andmeid ikka ja jälle kirjutada ja kustutada, see on lihtsalt salvestamise olemus kui mälu on ajutine, lähevad andmed kaotsi, kui mälu ei saa toiteallikat, või kui arvuti on välja lülitatud (kadunud), lähevad kõik salvestatud andmed kaduma kadunud.
Näide lenduvast mälust
RAM (juhusliku juurdepääsu mälu) Põhimälu arvutist, mille ülesandeks on teabe vastuvõtmine ja seejärel teabe kasutamiseks vajalikuks kasutamiseks salvestamine.
Muu hulgas on RAM-i kasutamine ajutise teabe salvestamise seadmena. RAM-is sisalduvale teabele pääseb juurde kindlaksmääratud ajal ja olenemata andmete asukohast.
See on Volatiole'i ja püsimälu määratluse kõige täielikum selgitus. Loodetavasti võib see olla kasulik Guru Pendidikan.com lugejatele