13 käitumusliku kohanemise näited: määratlus, eesmärk ja tüübid
Miks muudavad kameeleonid oma nahavärvi ümbruse värviks? sest vaenlase petmiseks. See meetod on käitumuslik kohanemine. Sel korral vaatame üle käitumusliku kohanemise tähenduse, erinevad käitumusliku kohanemise tüübid ja näited käitumise täielikust kohanemisest. Selleks vaatame allpool toodud ülevaateid.
Käitumusliku kohanemise mõistmine
Käitumuslik kohanemine on looma tegevus või käitumine, mis kohandub keskkonnatingimustega, et aidata tal ellu jääda. Käitumuslikud kohandused võivad olla sündimisest alates õppimise või instinkti / instinkti tulemus.
Loe ka: Loomade, taimede ja inimeste füsioloogiliste kohanduste mõistmine ja näited
Käitumisega kohanemise eesmärgid
Käitumisega kohanemise eesmärgid on järgmised:
- Et end kiskjate eest kaitsta.
- Et üle elada kliima areng või füsioloogiliste protsesside areng.
- Toidu leidmiseks.
- Et elu oleks lihtsam
- Kohanege keskkonnaga, kus ta elab
Käitumuslike kohanduste tüübid
Käitumuslikul kohanemisel on kahte tüüpi käitumist, nimelt järgmine.
- Sotsiaalne käitumine rühmades elavate loomade jaoks.
- Käitumine kaitseks.
Näited käitumuslikust kohanemisest
Järgnevad näited loomade ja taimede käitumuslikest kohandustest:
Loe ka: Loomade, taimede ja inimeste morfoloogiliste kohanduste mõistmine ja näited
1. Näited loomade käitumisharjumustest
Järgnevalt:
1. Kameeleon
Kameeleonidel on võime kohaneda ainulaadsete tehnikatega. Kameeleonid töötlevad naha värvi vastavalt elukohale. Kameeleoni võimet nahavärvi töödelda nimetatakse miimikaks.
Kameeleonid kasutavad varjamiseks nahavärvi, mis muudab kiskjate jaoks raskesti nähtavaks.
2. Termiit
Äsja munadest koorunud termiidid lakuvad ema pärakut lipuensüümide saamiseks.
Selline käitumine võimaldab lipukatel siseneda noorte termiitide seedetrakti.
Termiidid vajavad lipukesi puidu mõistmiseks, sest lipulaadid võivad toota tsellulaasi ensüüme.
3. Sisalik
Sisalikud teevad käitumuslikke kohandusi, lõigates saba või tuntud kui autotoomia.
Selle autotoomia teostab sisalik eesmärgiga petta muu teda ründav loomastik.
Seega suunatakse ründavate kiskjate tähelepanu liikuva sisaliku sabale, nii et sisalik saaks vabalt põgeneda. Mõne aja pärast kasvab maha lõigatud sisaliku saba tagasi.
4. Pühvel
Kuuma ilmaga kaevab pühvel leotamiseks lompi või vesist ala. Selle pühvli kohanemisvormi eesmärk on minimeerida soojuse (soojuse) mõju tema kehas.
Pühvlitel on keha kõikidel pindadel tume nahk, nii et nad imavad kiiresti soojust. Üks viis pühvli keha kuumuse minimeerimiseks on kastmine vesises või mudases kohas.
Loe ka: Kohanemine on
5. kalmaar
Kalmaaridel on kohanemisvõime, pihustades tinti ja ujudes ohu korral minema.
Kalmaar pihustab tindiga vaenlase tähelepanu hajutamiseks, nii et vaenlane ei saaks teada kalmaari olemasolu, sest teda ümbritsev keskkond on tume.
6. Jõehobu
Sarnaselt pühvlitega kohanevad jõehobud ka suplemiseks jõgede või veemätikute kaevamisega. Seda jõehobude suplusharjumust tehakse peaaegu pool päeva.
Jõehobud on õhukese nahaga ja tundlikud päikesepõletuse suhtes, mistõttu näevad need loomad end hommikust õhtuni vees leotades end päikesekiiruse eest kaitstes.
7. Lind
Lindude käitumusliku kohanemise vorm on ränne. Linnud rändavad sageli rühmade kaupa, et uurida neile uusi sobivaid kohti elamiseks.
Seda rännet teevad linnud ka selleks, et vältida külma temperatuuri oma elupaigas või uurida uusi toiduallikaid.
Pärast rännet saavad linnud läbida sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid umbes kahekuulise reisiperioodiga.
8. Sajajalgne
Tuhatjalgne (luwing) veeretab oma keha, moodustades ringi, et teha enesekaitset.
Seda käitumisvormi viivad läbi tuhatjalgsed, kui loomastik tunneb end ohustatuna. Tuhatjalgse kõva keha tagumine osa on kilp, kui kiskja seda rünnata saab.
9 delfiini
Meres elavad imetajad, näiteks delfiinid, teevad kohandusi, tulles sageli veepinnale.
Seda kohanemisvormi teostavad delfiinid eesmärgiga korjata õhust hapnikku, sest Delfiinide hingamisorganid on kopsud, nii et nad ei suuda neis lahustunud hapnikku siduda vesi.
Loe ka: Elusainete klassifitseerimise eesmärk ja eelised ning nende selgitused
2. Näited käitumisharjumustest taimedes
Järgnevalt:
1. Tiikpuu
Tiikpuude käitumise kohandamine on molt, mis tähendab lehtede langemist kuival ajal.
Kuiva aastaaega iseloomustab vee aurustumise kõrge kiirus kuni lehtede langemiseni kuiv, siis katavad närbunud lehed mulla ja minimeerivad vees aurustumist muld.
2. Mimosa
Häbeliku printsessitaime kohanemisvorm on üsna ainulaadne, see tähendab lehtede puudutamisel sulgemist. Häbeliku printsessi lehe liikumist puudutades nimetatakse seismonastiks.
Häbeliku printsessi läbi viidud kohanemise eesmärk on röövloomade petmine, kes seda söövad, sest loomastik arvab, et häbeliku printsessi lehed närtsivad kohe.
3. Kell neli lill
Kutt kell neli töötab käitumise kohandamisel, kui päike on väljas või hommikul. Kui päike välja tuleb, näeb kella neljaõis närbunud välja ja õitseb õhtul uuesti.
Selle kella neljaõie kohanemist mõjutavad tegurid on ümbritseva temperatuuri intensiivsus ja päikesevalgus.
4. Mais
Kuival aastaajal või kuuma ilmaga kohaneb mais lehtede veeretamise tehnikaga.
Seda teevad lehed eesmärgiga minimeerida kuuma ilma saabudes suurenevat vee aurustumist.