Banjari kuningriik - ajalugu, pärand, poliitiline elu ja langused
Banjari kuningriik - ajalugu, pärand, poliitiline elu ja langused - Banjari kuningriik on sultanaat, mille territoorium on praegu Indoneesias Lõuna-Kalimantani provintsis. Laiem Banjari piirkond ulatub Tanjung Sambarist Tanjung Aruni.
Taust
Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas. Sellest saarest sai saarestiku "süda". Pindala ulatub 940 000 ruutkilomeetrini, 736 000 ruutkilomeetrit kuulub Indoneesia Vabariigile. Džungli tulemused on väga suured, sealhulgas toodetakse kõige kvaliteetsemat puitu, rotangist, vaiku jne. Pinnas on väga niiske kliimaga, tugevate sademete tõttu sisaldab see kivisütt, petrooleumi, rauda, teemante, kulda ja plaatina. Heaolu ja majandusliku arengu allikana on palju suuri jõgesid, sealhulgas Kapuase, Barito ja Mahakami jõed.
Sellel saarel on palju hämmastavat ajalugu. Selles on palju kuningriike, mis aeg-ajalt muutuvad. Hindu-budistlikust stiilist islami stiilini. Selles artiklis käsitleme islami stiilis kuningriiki Kalimantanis, nimelt Banjari kuningriiki.
Banjari kuningriigi loomise ajalugu
Islam jõudis Borneosse 15. sajandil. Kunagi sõitis Raden Paku või Sunan Giri Borneo saarele ja maandus Banjari sadamas. Tema saabumine jutlustajana, kandes kaupu kolmel laeval. Sunan Giri saabumist Kalimantani hinnatakse 1470. aastal pKr.
15. sajandi lõpuks olid Jaava moslemid asunud elama Kalimantanisse. Uudised islami kohta levivad elanike seas üha enam nii sisserändajate kaudu (kauplejad ja jutlustajad) kui ka Kalimantani inimesed ise, kes on Java-s käinud Ida-Jaava. Sellepärast said lood Wali Songost kalimantanlaste jaoks sõnaks. Aeglaselt, kuid kindlalt on islamit tunnustanud kogu elanikkond.
Loe ka: 3 Vana-Rooma tsivilisatsiooni mõistmine ja ajalugu
Sel ajal oli Lõuna-Kalimantan veel Daha kuningriigi all, mida tol ajal juhtis prints Sukarama. Tal on kolm last; Prints Mangkubumi, prints Tumenggung ja printsess Galuh. Banjari kuningriigi sünd tuleneb konfliktist Daha palees. Konflikt toimus prints Samudera kui Daha kuningriigi õigusjärgse pärija vahel koos oma onu prints Tumenggungiga. Nagu Hikayat Banjaris jutustatud, tegi kuningas Sukarama, et tema surm oli lähedal, ta tegi testamendi, et tema pojapoeg Raden Samudera peaks tema asendama.
Muidugi ei olnud tema neli last nõus isa suhtumisega, eriti prints Tumenggung, kes oli väga ambitsioonikas. Pärast Sukarama surma oli ametis vanim poeg, nimelt prints Mangkubumi. Sel ajal oli prints Samudera vaid 7-aastane. Prints Mangkubumi polnud võimul liiga kaua, sest ta tapsid tema ihukaitsjad, kelle prints Tumenggung edukalt õhutas. Prints Mangkubumi surmaga tõusis troonile prints Tumenggung.
Sel ajal sai prints Samuderast prints Tumenggungi suur vaenlane. Seetõttu otsustas ta paleest lahkuda ja maskeeris end Banjari sadamas kaluriks. Bandarit kontrollinud Patih Masih aga teadis tema asukohta. Kuna ta ei tahtnud, et tema piirkond (Patih Masih) jätkaks Dahale austust prints Tumenggungile, nimetas Patih Masih ta kuningaks.
Daha ajaloos oli võimekas peaminister, kelle nimi oli Patih Masih. Ehkki mitte nii suur kui Patih Gajah Mada, suutis ta valitsust korraldada korrapäraselt ja arenenud viisil. See patih hängib Port Bandaris palju sisserändajatega. Seal segunes ta islami jutlustajatega, kes tulid Tubanist ja Gresikust. Nendelt jutlustajatelt kuulis ta lugusid Wali Songost Demaki kuningriigi teostamisel ning õiglase ja jõuka ühiskonna ülesehitamisel. Patih Masihi jaoks oli lugu fantastiline, hämmastav. Aja jooksul võttis ta sellest ühendusest lõpuks islami omaks.
Patih Masihi abiga suutis prints Samudera jõudu koguda ja asuda ründama prints Tumenggungi. Kuid sõda jätkub tasakaalustatult. Patih soovitas Demakilt abi paluda. Demaki sultan on valmis aitama prints Samuderat, kui ta hiljem islamiks pöördub. Siis saatis Demaki sultan abi tuhandele sõdurile [6] (teiste allikate sõnul oli see arv 40 000 sõdurit, koos 1000 laevaga, iga laev vedas 400 sõdurit). Selle abi saamiseks on võit ookeani printsi poolel. Oma lubaduse kohaselt kuulutas ta ja kõik palee sugulased ning Banjari elanikud end islami usku pöördunuks. Pärast islamiusku pöördumist pandi talle nimi sultan Suryanullah või Suriansyah, kes krooniti Banjari kuningriigi esimeseks kuningaks.
Loe ka: Toba järve tekkimise ajalugu rahvusvaheliste uurimisekspertide sõnul
Banjari kuningriigi kuningad / sultanid
Kunagi Banjari kuningriiki juhtinud sultanid, on allikaid, kelle sõnul oli sultaneid üheksa kaksteist, kuid teiste allikate sõnul oli valitsevaid sultaneid siiani kuni 23 see on:
- (1520-1546) sultan Suriansyah.
- (1546-1570) sultan Rahmatullah bin Sultan Suriansyah.
- (1570-1595) Sultan Hidayatullah I bin Rahmatullah.
- (1595-1641) Sultan Mustin Billah bin Sultan Hidayatullah I.
- (1641-1646) Sultan Inayatullah bin Sultan Mustin Billah.
- (1646-1660) sultan Saidullah bin Sultan Inayatullah.
- (1660-1663) sultan Ri'ayatullah bin sultan Mustin Billah.
- (1663-1679) sultan Amrullah Bagus Kasuma bin Sultan Saidullah.
- (1663-1679) Sultan Agung / Prints Suria Nata (2.) bin Sultan Inayatullah.
- (1679-1700) sultan Amarullah Bagus Kasuma / Suria Goose / Saidillah bin Sultan Saidullah.
- (1700-1717) Sultan Tahmidullah I / Panembahan Kuning bin Sultan Amrullah / Tahlil-lullah.
- (1717-1730) Panembahan Kasuma Dilaga.
- (1730-1734) Sultan il-Hamidullah / Sultan Kuning bin Sultan Tahmidullah I.
- (1734-1759) sultan Tamjidullah I bin Sultan Tahmidullah I.
- (1759-1761) sultan Muhammadillah / Muhammad Aliuddin Aminullah bin Sultan Il-Hamidullah / sultan Kuning.
- (1761-1801) Sunan Nata Alam (prints Mangkubumi) bin Sultan Tamjidullah I.
- (1801-1825) sultan Sulaiman al-Mutamidullah / sultan Sulaiman Saidullah II bin Tahmidullah II.
- (1825–1857) sultan Adam Al-Watsiq Billah bin Sultan Sulaiman al-Mutamidullah.
- (1857–1859) sultan Tamjidullah II al-Watsiq Billah bin Prints Ratu sultan Muda Abdur Rahman bin Sultan Adam.
- (1859–1862) sultan Hidayatullah Halilillah bin Pangeran Ratu sultan Muda Abdur Rahman bin Sultan Adam.
- (1862) Prints Antasari bin Vürst Mashud bin Sultan Amir bin Sultan Muhammad Aliuddin Aminullah.
- (1862-1905) sultan Muhammad Seman bin Prints Antasari Panembahan Amiruddin Khalifatul Mukminin.
- (2010) sultan Haji Khairul Saleh Al-Mu'tashim Billah bin Gusti Jumri bin Gusti Umar bin Vürst Haji Abubakar bin Vürst Singosari bin Sultan Sulaiman al-Mu'tamidullah.
Banjari kuningriigi kogukonna elu aspektid
Poliitiline elu
Banjari valitsemisvormi alates selle loomisest on mõjutanud Demaki kuningriik. See on loogiline tagajärg, et kui kuningriik A saab kuningriigi B abil luua kuningriigi, siis mõjutab kuningriik B ka kuningriigi A valitsuse vormi ja käiku.
Ehkki jaava mudeli järgi ehitatud valitsuse kujul pole kuningas oma võimuses absoluutselt (absoluutselt) Jaava kuningad. Pärilikkuse kõrval on kuninga positsioonis määravaks ka rikkus. Sisuliselt on valitsus aristokraatlik, seda juhivad aadlikud, kus kuningas on ainult ühendamise sümbol.
Loe ka: Mesopotaamia tsivilisatsioon
Banjari kuningriigi sultan on kõrgeim valitseja, kellel on võim poliitilistes ja usulistes küsimustes. Sultani all on kroonprints, tuntud kui sultan Muta. Tal polnud kindlat ametikohta, kuid ta oli sultani assistent. Peale sultani on kroonunõukogu institutsioon, mis koosneb aadlist ja Mangkubumist.
Mangkubumi on sultani abi, kellel on valitsuses suur roll. Valitsuses olnud Mangkubumiga olid kaasas toiduminister, Pangiwa ja Maa minister ning teda abistas taas 40 suhtumisministrit. Igal Attitude ministril on 100 alluvat. Kratoni keskkonnas on palju töötajaid või ohvitsere. Teiste hulgas:
- Sarabraja juhtimisel viiskümmend Sarawisa inimest vastutab krato valvamise eest
- Raksayuda alluvuses olnud viiskümmend mandunglast olid palativalve eest vastutavad
- Sarayuda alluvuses olnud Menagarsari nelikümmend meest olid kuninga valvamise eest vastutavad
- Politseinikena tegutses Singataka ja Singapati juhtimisel 40 Singabana ehk Parawila
- Saradipa juhtimisel vastutas nelikümmend Sarageni relvade valvamise eest
- Puspawana juhtimisel neljakümnel Tuha Burul oli ülesandeks valvata kuningat jahi ajal
- Rasawija juhtimisel viiskümmend Pangadapani või Pamarakani meest täitsid palees mitmesuguseid ülesandeid.
Sotsiaalne ja majanduslik elu
Banjari ühiskonnas on sotsiaalne struktuur ja roll kolmnurkse püramiidi kujul. Ülemine kiht on valitsev klass, mis on vähemusgrupp. See rühm koosneb aadlist, kuninglikust perekonnast. Keskmise kihi täidavad usujuhid, kes tegelevad kuningriigi usuõiguse küsimustega. Kui enamusgruppi täidavad põllumehed, kalurid, kauplejad ja nii edasi.
Lõuna-Kalimantani majandusareng edenes 16. – 17. Sajandil kiiresti. Banjarmasinist sai kuningriigi heaolu saavutamiseks väga sisukas kaubalinn. Lõuna-Kalimantanil on kaubaliiklusena ka strateegilised veed. Kaubanduses oli pipar Banjari kuningriigi suurim ekspordikaup.
Tööstuse osas toodab Banjari Kuningriik ka rauda ja metalli. See metalli- ja rauatööstus asub riigi territooriumil. Nende võime ja asjatundlikkus valada metalle, näiteks pronksi, mis võib toota mitmesuguseid kaupu ekspordiks. Alates 17. sajandist on osariigi piirkond kuulus laevade ja muude relvavarustuse, näiteks matšeete, kirveste, motikate jt valmistamise poolest. Lisaks oskus teha kannu kui käsitöövormi, mis on põlluharimise kõrval põlvest põlve arenenud kõrvaltegevusena. Siis on ka puusepatööd, näiteks plangu- ja talasaed, sindliehitajad jne.
Loe ka: Ajaloo ning majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu selgitus
Kultuurielu
Banjarlased koosnevad kolmest rühmast, nimelt Banjar Muara rühmitus (Ngaju hõim), Banjar Batang Banyu rühm (Maanyani hõim) ja Ülem-Banjari rühm (Bukit hõim). Igal ajalooperioodil on Banjari kultuur kogenud nihkeid ja muutusi, nii et selle stiil on ajastul erinev. See on selle piirkonna inimeste rühma mõtteviisi ilming teatud aja jooksul.
Ajalooliste sündmuste seerias leiame, et Banjari rahvas sai alguse kultuuride segust Malai, kus on mäekultuur ja tuum Maanyan, moodustas seejärel Tanjung Pura kuningriigi koos usuga Buddha. Teiseks, esimese kultuuri segamine jaava kultuuriga, mille tuumiks said maaanjani, bukiti ja malai kultuurid, mis hiljem moodustasid Negara Dipa kuningriigi budismiga. Kolmas on sulandumine Jaava kultuuriga, mis moodustab Negara Daha kuningriigi ja hinduismi. Viimane on Daha kuningriigi jätk Banjari islamiriigi moodustamisel ning Ngaju, Maanyan ja Bukit hõimude ühendamisel. Sellest viimasest kombinatsioonist sündis lõpuks kultuur, mis eksisteeris Banjari kuningriigis.
Banjari kuningriigi islamiseerimine
Sultan Suriansyah oli esimene kuningas, kes võttis islami omaks ja tegi sellest kuningriigi ametliku usundi. Kuid islami seadusi pole valitsuses veel institutsionaliseeritud. Sest tol ajal polnud ühtegi õpetlast, kes temaga kaasas oleks. Pärast sultan Tahmidullah II võimuletulekut institutsionaliseeriti islami seadus. See tõi kaasa valitsuse vahetuse, eriti pärast seda, kui Sheikh Muhammad Arsyad Al Banjari tuli Mekast. Sultan pidas teda väga lugu tema teadmiste sügavuse tõttu. Sel ajal valitseva sultani palvel kirjutatud Sabilul Muhtadini raamatut kasutati juriidilise juhendina, ehkki see oli teatud valdkondades, nagu näiteks pärimis- ja abieluseadus, endiselt piiratud.
Sheikh al-Banjari poliitikaga sisenes paleesse aeglaselt islami seadus. Banjari kogukonnas on šafi'i kooli fiqh-õpetused väga mõjukad, nii et neist saab rahva tavaõigus. Šeik Al-Banjari tegi ka sultanile ettepaneku moodustada šariaadikohus, mis on institutsioon religioosne kohus, mille eesotsas on kohut jälgiva kõrgeima kohtu peakohtunikuna mufti üldine.
Kalimantani levikus ja islamiseerumises on teada ka vaimulik Khatib Dayyani roll. Ta oli Java sõnumitooja, täpsemalt Demaki kuningriik. Demaki sultani eesmärk teda saata oli banjarlaste rahva islamiseerimine.
Loe ka: Kutai kuningriigi ning selle majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu selgitus
Banjari kuningriigi hiilgeaeg
Just sultan Mustin Billahi valitsusajal viidi Banjari sultanaadi keskus Martapurasse Kayuwangi. Banjari sultanaat koges oma hiilgeaega 17. sajandil, nimelt sultan Mustin Billahi (1595-1620), sultan Inayatullahi (1620-1637) ja Sultan Saidullah (1637-1642) valitsusajal.
Kui hollandlased tulid ja laastasid, tekitas Bajari sultanaat kaotusi. Selle tulemusel viidi kuninglik pealinn Amuntai, seejärel Minesi ja Batang Banju. Tegelikult oli lenduv orgaaniline ühend Banjarisse tulnud alates 1606. aastast, et paluda paprikamonopoli, kuid nende jõupingutused ei olnud realiseerunud. Alles pärast seda, kui hollandlased ja Banjari Sultanaadi Syahbandar sõlmisid lepingu 1635. aastal, monopoliseeriti piprakaubandus hollandlaste poolt. Pärast lenduvate orgaaniliste ühendite ja sultan Martapura vahelise lepingu allkirjastamist vähenes vastupanu hollandlaste vastu.
Banjari kuningriigi langusperiood
Banjari kuningriik saavutas edusamme selle kuningliku piirkonna aktiveerimisel sadamana vaba, kuid vastupidi, võõraste elementide olemasolu piirkonnas võib põhjustada ka lahkarvamusi palee. Kuningriigi tavaasjadesse sekkunud Hollandi Ida-India koloniaalvalitsus oli kohal tõendid selle kohta, et Banjari kuningriigis asuvad võõrad elemendid põhjustavad rahva vahel hiljem lõhesid palee. Välisosade kaasamine kohtuasjadesse oli ka Banjari kuningriigi ja Hollandi Ida-India koloniaalvalitsuse vahelise sõja puhkemise üks peamisi põhjuseid.
Algul olid Banjari kuningriigil Hollandi Ida-India koloniaalvalitsusega üsna head suhted, kuid koloniaalvalitsuse sekkumine nende tunnetesse Kuningriigi tagajärjel tekkisid kahe osapoole vahel tulised suhted, mis lõpuks viisid võitluseni võimu säilitamise nimel Kalimantani piirkonnas Lõunasse. Lahingu ajaloos on tuntud kui "Banjari sõda".
Banjari kuningriigi vastupanu toimus kahes etapis, esimene aastatel 1859-1863, teine vastupanu aga aastatel 1863-1905. Ligi pool sajandit kestnud sõda lõppes Banjari kuningriigi lüüasaamisega. Banjari rahva vastupanu murdmisega 1905. aastal tähistas see Banjari kuningriigi ajastu kokkuvarisemist, mis oli loodud alates 1520. aastast.
Loe ka: Padri sõja (Padri 1821-1837) toimumise selgitus
Banjari kuningriigi säilmed
Suur tempelAmuntai
Varased ajaloolised säilmed iidsest elust, mis muutus iidseteks tsivilisatsioonideks, lõuna kalimantani kaldu jõekultuur, mis on siiani seotud tänapäevaga, kultuurilise reliikvia banjari sõja alguses kuni kuningriigi moodustumiseni banjar. Lõuna-Kalimantani üks ajaloolisi säilmeid on Agungi tempel. Amuntai suur tempel on reliikvia Negaradipa kuningriigist, mille ehitas Empu Jatmika XIV sajandil pKr. Sellest kuningriigist sündis lõpuks Daha kuningriik Banjarmasini osariigis ja kuningriigis. Jutu järgi asutati Hindu kuningriik Negaradipa 1438. aastal kolme jõe, Tabalongi, Balangani ja Negara ristumiskohas. Banjari kuningriigi eelkäijat valitsesid vürst Surianata ja printsess Junjung Buih koos valitsusjuhi Patih Lambung Mangkuratiga. Negaradipa arenes seejärel Amuntai linnaks.
Suur tempel on hinnanguliselt 740 aastat vana. Selle Suure templi materjalides domineerivad kivi ja puit. See on endiselt väga tugevas seisukorras. Selles templis leidus ka mitmeid ajaloolisi säilmeid, mis on umbes 200 aastat eKr. Selle templi ehitamiseks kasutatud kivi on siiani alles. Esmapilgul on kivi punase tellisega väga sarnane. Kuid puudutamisel on vahe, raskem ja tugevam kui tavalistel punastel tellistel. Suure templi asukoht, mis on osa HSU piirkondlikust vapist, kasutades üleloomulikku meetodit. Suur tempel on nüüd ehitatud nii, et see sarnaneks suure templi eelmine vorm ilma asukohta muutmata on lihtsalt see, et suure templi hoone on nüüd tehtud banjarmaja moodi ja sellest saab turistide koht.
Sultan Suriansyahi mošee
Sultan Suriansyahi mošee on ajalooline mošee, mis on Lõuna-Kalimantani vanim mošee. See mošee ehitati sultan Suriansyahi (1526–1550) valitsusajal, kes oli esimene islamisse pöördunud Banjari kuningas. See mošee asub Kuja Utara külas, Banjarmasinis, Põhja-Banjarmasinis, piirkonnas Banjar Lama tuntud piirkond oli Banjari sultanaadi esimene pealinn.
Loe ka: Gowa-Tallo kuningriigi (Makassar) selgitus
Palkkonstruktsioonide ja kattuvate katustega arhitektuurivorm on traditsiooniline Banjari stiilis mošee. Mihrabi traditsioonilisel Banjari stiilis mošeel on peahoonest eraldi oma katus. See mošee rajati Kuini jõe kallastele.
Piibelgraafika
Zuhri, Saifuddin. Islami ärkamise ja selle arengu ajalugu Indoneesias. Bandung: Al-Ma'arif, 1979.
Vaeslapsed, Badri. Islamicivilisatsiooni ajalugu. Jakarta: Rajawali Press, 1997.
Yahya, M. Aaron. Saarestiku islami kuningriik: XVI ja XVII sajand. Yogyakarta: Kurnia Kalam Sejahtera, 1995.
Kartodirjo, Sartono. Sissejuhatus uue Indoneesia ajalukku 1500–1900. Yogyakarta: Gramedia Pustaka Utama, 1992.
Darmawijaya. Nusantara islami sultanaat. Jakarta: Pustaka al-Kautsar, 2010.
http://enditumijajar.blogspot.com/2014/02/peninggalan-kerajaan-banjar.html
http://wawasansejarah.com/kesultanan-banjar/
http://hanitami.blogspot.com/2015/02/kerajaan-banjar.html
http://emanwaryasin.blogspot.com/2013/02/sejarah-singkat-kerajaan-banjar.html.
http://id.wikipedia.org/wiki/Kesultanan_Banjar.
http://id.wikipedia.org/wiki/Mustain_Billah_dari_Banjar.
http://batumartaclicker.blogspot.com/2017/03/makalah-sejarah-kerajaan-banjar.html
http://faradzsheilla25.blogspot.com/2017/01/sejarah-kerajaan-banjar.html
See on arutelu Banjari kuningriik - ajalugu, pärand, poliitiline elu ja langused Loodan, et see ülevaade võib teile kõigile teadmisi ja teadmisi lisada, suur aitäh külastamast. 🙂 🙂 🙂