10 näidet kaardiskaala probleemidest: määratlus, valemid ja tüübid
Selle arutelu jaoks vaatame üle kaardiskaala, mis antud juhul sisaldab määratlusi, tüüpe, valemeid ja näiteid, et paremini mõista ja mõista, vaadake järgmist ülevaadet.
Mida tähendab kaardiskaala? kaardiskaala koostamise käigus on "kaardi mõõtkava" üks kaardi elemente ja kaardi mõõtkava arvutamiseks on olemas spetsiaalne valem. Nagu tavaliselt mõistetakse, kujutab kaart maakera pinnal ala, mis on vähendatud skaalaks.
Ala vähendamine tasasel tasapinnal olevaks esitluseks kaardi kujul vajab selgitamist geomeetriliste mõõtmiste matemaatilise seose kohta, eriti kauguste kohta maapinnal ja maapinnal kaart.
Kaardiskaala Skala mõistmine
Kaardi mõõtkava võib tõlgendada kui kaardi kahe punkti kauguse ja kahe punkti tegeliku kauguse võrdlust maakera pinnal või väljal ja samas ühikus.
Kaardi skaala on teave, mis tuleb tingimata lisada, et kasutaja saaks kaardil mõõta tegelikku kaugust. Näiteks 1: 250 000 mõõtkava tähendab, et 1 cm kaardil võrdub 250 000 cm maapinnal "horisontaalse kaugusega". Kaardi skaala saab kirjutada kahel viisil, nimelt kirjutades numbriskaala või jooniskaala.
Kaardiskaala tüübid
Numbriskaala
Numbriskaala on skaala, mis näitab kaardi tungraua ja tegeliku kauguse suhet numbrini. näide 1: kaardil iga 1 cm kohta loetud 500 000 tähistab maapinnal 500 000 cm
Rea skaala
Joon / graafiline skaala on skaala, mida näitab sirgjoon, mis on jagatud mitmeks segmendiks, ja iga segment on näidatud samas pikkuse ühikus.
näide:
0_2_4_6_8_10 km
0_1_2_3_4_5 cm
iga 1 cm järel lugemine kaardil tähistab 2 km maapinnal
Viimase kilomeetri (10km) nimetaja jagatud viimase sentimeetri (5cm) nimetajaga
Niisiis, 10: 5
= 2 km
Sõnaline skaala
Verbaalne skaala on skaala, mida väljendatakse lausetes või suuliselt. Kaardil, mida kaartidelt sageli leitakse, ei kasutata maatriksi mõõtühikut, näiteks Inglismaa kaarte. näide 1 toll = 5 miljonit
Suulist skaalat kasutavad tavaliselt ameeriklased ja eurooplased
Kaarditüübid skaala järgi
Skaalal põhinevad kaarditüübid on:
- Katastrikaardid, suuremahulised kaardid mõõtkavas 1: 100-1: 5000 Näide: Riikliku Maaagentuuri kaart, maatunnistuse kaart, arengukava / projekti kaart, RT ja RW piirkonna kaart.
- Suuremahulised kaardid, kaardid mõõtkavas 1: 5000 - 1: 250 000. Näited: külakaardid, külakaardid, linnaosade kaardid ja omavalitsuste kaardid.
- Keskmise ulatusega kaart, kaart mõõtkavas 1: 250 000 - 1: 500 000 Näide: linnaosa kaart ja provintsi kaart.
- Väikesemahuline kaart, 1: 500 000 - 1: 1 000 000 mõõtkavas kaart Näide: Kalimantani saare kaart ja riigikaart
- Geograafilised kaardid, kaardid mõõtkavas> 1: 1 000 000 = väga väike mõõtkava. Näited: Ida-Aasia piirkondlik kaart ja maailmakaart.
Kaardi skaala valem
Kaardi mõõtkava valemit kasutatakse kaardi mõõtkava määramiseks või arvutamiseks. See valem on väga lihtne, sisaldab ainult tavalisi arvutusi, oleme kindlad, et kõik saavad seda kaardiskaala valemit hästi kasutada. Milline on valem??? Järgnev on kaardi mõõtkava leidmise valem.
Valem skaala leidmiseks
Skaala = Kaugus kaardil: tegelik kaugus
Proovime nüüd ülaltoodud kaardiskaala valemit järgmiste näidisküsimuste abil:
On tuntud:
- Linna A ja linna B vaheline kaugus kaardil on 20 cm. Kui tegelik kaugus põllul mõõdetuna on 200 000 cm. Kui suur on skaala ???
Vastus:
- Kaardi skaala = kaugus kaardil / tegelik kaugus = 20 cm: 200 000 cm = 1: 2000. Nii et kaardi mõõtkava on 1: 2000.
Näide kaardiskaala probleemidest
1. Kaardiskaala lugemine
Linna külakaart mõõtkavas 1: 5000 vähendatakse mõõtkavas 1: 25 000, milline väide on õige?
a. esitatud teave on üksikasjalikum
b. kartograafilisi sümboleid tuleb aina juurde
c. kontuuri erinevus muutub suuremaks
d. kaarditeave muutub, kuid vahemaa ei muutu
e. kaarditeave ei muutu, kuid vahemaa muutub
vastus: e.
linnaküla kaardil oli algne mõõtkava 1: 5000, seejärel muudeti see 1: 25 000 mõõtkavas, vahemaa kaardil muutus väiksemaks kui varem.
2. Tegeliku kauguse arvutamine
Linna A ja linna B vaheline kaugus kaardil on 1,15 cm kaardiskaalaga 1: 15 000. Kui suur on tegelik kaugus linnast A linnani B?
a. 172 500 km
b. 17 250 km
c. 1725 km
d. 0,1725 km
e. 0,01725 km
vastus:
= kaugus kaardil x skaala
= 1,15 x 15 000
= 17 250 cm (sentimeetrit kuni kilomeetrit = jagatud 100 000-ga)
= 0,1725 km (d. )
Niisiis, tegelik kaugus linnast A linnani B on 0,1725 kilomeetrit
3. Kauguse arvutamine kaardil
Linna A ja linna B vaheline kaugus on põllul tegelikult 1 km. Kui suur on linn A kaugus linnast B kaardil, mille kaardiskaala on 1: 50 000?
a. 0,2 cm
b. 2 cm
c. 20 cm
d. 5 cm
e. 50 cm
vastus:
= tegelik kaugus / skaala
= 1 km / 50 000 cm (sentimeetriteks teisendatud kilomeetrid = korrutatud 100 000-ga)
= 100 000 cm / 50 000 cm
= 2 cm (b. )
Niisiis, kaugus linnast A linna B on kaardil 2 sentimeetrit
4. Skaala vähendamine
Kui kaarti mõõtkavas 1: 2 000 000 vähendatakse 2 korda, siis milliseks muutub mõõtkava?
a. 1:1.000.000
b. 1:2.000.000
c. 1:3.000.000
d. 1:4.000.000
e. 1:5.000.000
Vastus:
= skaala x miinusarv
= 2 000 000 x 2
= 4.000.000
nii muutub kaardi mõõtkava 1: 4 000 000. kaart muutub väiksemaks ja vähem üksikasjalikuks.
5. Suurenda
Kui kaarti mõõtkavas 1: 2 000 000 suurendatakse 4 korda, milleks muutub mõõtkava?
a. 1:50.000
b. 1:500.000
c. 1:5.000.000
d. 1:800.000
e. 1:8.000.000
Vastus:
= skaala / miinusarv
= 2.000.000 / 4
= 500.000
nii muutub kaardi mõõtkava 1: 500 000. Kaart saab suurem ja üksikasjalikum.
6. Objektide välimus skaalal
Milline on lao suurus 50 m x 50 m mõõtkavas 1: 200?
a. 1cm x 1cm
b. 1,5 cm x 1,5 cm
c. 2,5 cm x 2,5 cm
d. 15cm x 15cm
e. 25cm x 25cm
vastus: hoone suurus kaardil
= objekt väljal / skaalal
= 50 m x 50 m / 200 cm (sentimeetriteks teisendatud meetrid = korrutatud 100-ga)
= 5000 cm x 5000 cm / 200 cm
= 25 cm x 25 cm (nt. )
Niisiis on hoone suurus kaardil 25 cm x 25 cm
60 x 40 cm suurust kaarti mõõtkavas 1: 2 500 000 vähendatakse 30 x 20 cm-ni, siis on kaardi pindala?
30 x 20 = 60
60 x 40 = 240
60 / 240 = 1/4
siis vähendatakse kaarti 1/4 võrra varasemast suurusest
7. Kaardiskaala leidmine teiselt kaardilt
Kaardi A kaart on kaugus linnast X linnani Y 5 cm mõõtkavas 1: 1.500.000.
Kaardil B on kaugus linnast X linnani Y 2 cm.
Mis on kaardi B mõõtkava?
a. 1:375
b. 1:3.750
c. 1:37.500
d. 1:375.000
e. 1:3.750.000
vastus: teine kaardiskaala
= vähendatud kaugus x teadaolev skaala
skaalata vahemaa
= 5/2 x 1 500 000
= 3 750 000 (e. )
Seega on kaardi B skaala 1: 3.750.000
8. Rea skaala teisendamine numbriskaalaks
0 - 2 - 4 - 5 cm
0 - 5 - 10 km
Muutke ülal oleva rea skaala numbriskaalaks!
a. 1: 100.000
b. 1: 200.000
c. 1: 250.000
d. 1: 500.000
e. 1: 550.000
vastus:
joonte arv 5 cm
skaala number 10 km = 1 000 000 cm
1.000.000 = 200.000
5
siis on arvude skaala 1: 200 000
9. Tõelise skaala ja kauguse leidmine läbi astronoomiliste joonte
Linn x ja linn kaardil on 3 kraadi kaugusel. Kaugus linnast x linna y on kaardil 9 cm. kui arvutatakse laiuskraadide erinevuse põhjal, siis milline on kaardi mõõtkava?
a. 1: 3.700.000
b. 1: 3.330.000
c. 1: 2.770.000
d. 1: 2.700.000
e. 1: 2.330.000
Vastus:
1 kraad = 111 km
3 kraadi = 333 km = 33 300 000 cm
9 cm = 33 300 000 cm
= (33.300.000/9)
1 cm = 3 700 000 cm
kaardi skaala 1: 3 700 000 (a)
Linn A ja B kaardil asuvad teatavasti 40 ′ kaugusel üksteisest. Milline on tegelik kaugus?
1 kraad = 111 km
1 minut = 1,8 km
40 ′ = 40 x 1,8 km = 47 km
või
40/60 x 111 km = 47 km
10. Aerofoto skaala
Maa-alast tehakse aerofotograafia lennukiga. Lennuki kõrgus on 5000 meetrit üle merepinna. Pildistatud ala asub 400 meetri kõrgusel merepinnast. Kui suur on aerofoto, mis 250 mm kaamera fookuse kasutamisel tekib?
a. 1:1.150
b. 1:1.250
c. 1:1.500
d. 1:1.840
e. 1:1.950
Vastus: aerofotograafia skaala
= kaamera fookus (f)
tasapinna kõrgus (H) - objekti kõrgus (h)
= 250
5.000 – 400
= 250 / 4.600
= 4600/250 (skaala = jaotus tagurpidi)
= 1: 1 840 (d )
nii on saadud aerofoto skaala 1: 1.8401.8
Loe ka:
- Lehe anatoomia paber
- Juhtimise infosüsteemi määratlus
- Primaarne ja sekundaarne kasv
- Ränne on
- Iidne Matarami kuningriik
- Pancasila uue korra ajal