Skautide liikumise ajalugu: määratlus, eesmärk, põhimõtted, meetodid
Skautide liikumise määratlus
Indoneesia skautide liikumine on mitteformaalse haridusorganisatsiooni nimi, mis korraldab Indoneesias läbiviidavat skaudiharidust. Sõna "skaut" on Praja Muda Karana lühend, mis tähendab noori, kes armastavad tööd.
Skautlus on skautide liikumise liige, mis hõlmab järgmist: Skautid ooterežiimis 7–10 aastat, kasvatajate skautid 11–15 aastat, täitevasutid 16–20 aastat ja skaudid 21–25 aastat. Teised rühmaliikmed on skautide juhid, skautide skautid, skautide treenerikorpus, tsiviil-Saka skaudid, Kwartiri töötajad ja nõuandekogu.
Loe ka: 14 Jutustava kirjutamise näited
Skautlus on haridusprotsess väljaspool kooli ja väljaspool perekonda huvitavate, lõbusate, tervislike, organiseeritud, suunatud, praktiliste tegevuste näol, mis läbi viidud skautluse ja skautlusmeetodite põhiprintsiipide abil, mille peamine eesmärk on kujundada iseloom, moraal ja moraalsed mõtted üllas. Skautlus on skautlik haridussüsteem, mis on kohandatud Indoneesia rahva ja rahva olude, huvide ja arenguga.
Skautide liikumise ajalugu
Skautide liikumine ehk skaudid Indoneesias on alanud alates 1923. aastast, mida tähistas (Hollandi) Padvinderij Organisatie Nationale (NPO) asutamine Bandungis. Samal aastal asutati Jakartas (Holland) Jong Indonesische Padvinderij Organisatie (JIPO).
Indoneesia skautlusorganisatsioonide kaks eelkäijat on ühendatud üheks nimeks (hollandi) Indonesische Nationale Padvinderij Organisatie (INPO) Bandungis 1926. aastal. Selle liikumise asutamine 14. augustil 1961 oli enam-vähem inspireeritud komsomolist Nõukogude.
Loe ka: Riigikaitse
26. oktoobril 2010 võttis DPR vastu skautide liikumist käsitleva 2010. aasta seaduse nr 12. Selle seaduse kohaselt ei olnud skaudid enam ainsad skautlusorganisatsioonid, kellele hariduse andmine oli lubatud. Kutseorganisatsioonidel on lubatud teostada ka skautlustegevust.
II maailmasõja skaudid
Teise maailmasõja ajal läks Jaapani armee pealetungi ja hollandlased lahkusid Indoneesiast. Indoneesia parteidel ja kogukondlikel organisatsioonidel, sealhulgas skautliikumisel, on keelatud seista. PERKINO II reguleerimiseks tehakse siiski jõupingutusi. Vähe sellest, skautluse vaim põleb endiselt oma liikmete rinnus. Sest skautlus on organisatsioon, mis toetab ühtsuse väärtusi. Seetõttu ei lubanud jaapanlased Indoneesiasse skaute.
Skautide ajalugu Indoneesias
Skautide liikumine sündis 1961. aastal, seega kuulake skautide liikumise sünni tausta, vajadust uurida 1960. aasta sündmuste ja sündmuste asjaolusid.
Seda väljendit on varem kirjeldatud, näeme, et sel ajal oli Indoneesias skautide ühenduste arv väga suur. Arv ei ole võrdne kogukonna liikmete koguarvuga.
Selle 3. detsembri 1960. aasta MPRSi numbri II / MPRS / 1960 istutamise ajal tekkinud eeskirjad riikliku arengukava universumi kava kohta. Selle sätte võib leida artiklist 330. C. milles öeldakse, et skautluse alal on põhiharidus Pancasila.
Seega tuleks skautluse (artikkel 741) ja skautliku hariduse kontrolli tugevdada ning kiita heaks valitsuse plaan skautide ehitamiseks (artikli 349 lõige 30). Seejärel luuramine lord Baden Powelli jäänustest vabastamiseks (C lisa 8. osa).
Loe ka: Esita skripti
Skautide liikumise eesmärk
Skautide liikumise eesmärk on moodustada iga skaut:
- Omage usu isiksust, kartke Jumalat, üllast, isamaalist vaimu, järgige seadust, distsipliin, rahva õilsate väärtuste, oskusliku elu, füüsilise tervise ja vaimselt;
- Olla Pancasila vaimu kodanik, olla lojaalne ja kuulekas Indoneesia Vabariigile ning olla hea ja kasulik ühiskonna liige.
Need, kes suudavad end iseseisvalt üles ehitada ja vastutavad ühiselt rahva ja riigi arengu eest, tunnevad muret teiste inimeste elu ja looduskeskkonna pärast.
Skautluse põhiprintsiibid
Skautide liikumine põhineb järgmistel põhiprintsiipidel:
- Usk ja vagadus Kõigeväelise Jumala vastu.
- Hoolimine rahvusest ning kodumaast, kaaselust ja loodusest sisus.
- Hoolib endast isiklikult.
- Järgige skautide aukoodeksit.
Loe ka: Näituse essee näide
Skautlusmeetod
Skautlusmeetod on progressiivne viis interaktiivseks õppimiseks läbi:
- Scouti aukoodeksi praktiseerimine.
- Õppige tehes.
- Grupitegevused, koostöö ja konkurents.
- Huvitavad ja väljakutseid pakkuvad tegevused.
- Tegevused õues.
- Täiskasvanu kohalolek, kes pakub juhendamist, julgustust ja tuge.
- Auhind on kompetentsuse märk.
- Eraldi üksus poistele ja tüdrukutele.
Liikmelisus
Skautide liikumise liikmed koosnevad noortest liikmetest ja täiskasvanud liikmetest. Noored skaudiliikumise liikmed on jagatud mitmesse kategooriasse, sealhulgas:
- Siaga on 7–10-aastaste vanuserühma liige,
- Tõstjad on 11–15-aastaste vanuserühma liikmed,
- Täitjad on 16–20-aastaste vanuserühma liikmed,
- Pandega on 21–25-aastaste vanuserühma liige,
Üle 21-aastastel liikmetel on täisealise liikme staatus. Skautide liikumise täiskasvanud liikmed koosnevad:
Koolitaja
- Skautide juht,
- treeneritreener,
- Abiehitaja,
- Pamong Saka,
- Saka juhendaja,
Funktsionaalne
- Kvartali juht ja tugisammas (filiaal riigile)
- Rahvuskvartali personal (kuni filiaalini)
- Nõuandekogu (Rahvusrinde s.d.)
- Saka juht (riiklik haru)
Skautide liikumise Dharma klastri liige
Indoneesia skautide liikumisel on (2011. aasta seisuga) 17 103 793 liiget, mis teeb skautide liikumisest maailma skautlusorganisatsiooni.
Loe ka: Riigikaitse
Skautlushariduse meetodi põhiprintsiibid
Skaudihariduse metoodika aluspõhimõtted on eristav tunnus, mis eristab skaudihariduse liikumise korraldust teistest liikumisorganisatsioonidest.
Skautlusõppe metoodika aluspõhimõtted, mille lõi Baden Powell ja mida seejärel skautluse põhikirjas rakendati, on järgmised:
- Kohustus Jumala ja usu ees dan
- Lojaalne riigile
- Usk sõprusesse ja vendlusesse kogu maailmas
- Pühendumus üksteisele
- Satya ja Dharma skaudid
- Vabatahtlik tegevus
- Mittepoliitiline
Ainulaadne noorukite ja noorte koolitusmeetod progressiivse tegevuse vormis, mis on suunatud nende ettevalmistamisele vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks ja mille aluseks on
- Meeskonna süsteem
- Oskuste märkimise süsteem
- Tegevused õues
Skaudihariduse kui ideaalide aluse metoodilised põhiprintsiibid
Skautluse haridusmeetodite aluspõhimõtted, mis pole kõigi tegevuste elluviimise aluseks skautlus, siis vastavalt Indoneesia rahva riiklikele huvidele kirjeldatakse ideaalide vundamenti järgmiselt järgnev :
- Noorte kirg ja tahe liikumises osaleda
- Skaudid on Indoneesia skaudid, kes elavad ja juhatavad Pancasila.
- Aukoodeks lubaduste ja moraalsete sätete kujul.
- Oskuste märkide süsteem kui atraktsioon nende iseseisvaks tööks laiendab nende teadlikkust ja vaateid.
- Eraldi üksuste süsteem mees- ja naisliikmete vahel harmoonias ja vastastikuses koostöös.
Vabatahtliku tegevuse põhimõte
Vabatahtlikkuse põhimõte on skautliku hariduse üks metodoloogilisi aluspõhimõtteid vastavalt skautide liikumise põhimääruses ja põhikirjas sätestatule.
Vabatahtlik tegevus on suhtumine või tegevus, mis ei tulene sunnist ega survest ja põhineb sellel - siiruse, omakasupüüdmatuse omadused, kohustuse eelistamine pühendumusele ja vastutama.
Vabatahtlikkuse põhimõtte rakendamine skautide haridusprotsessis, kuna see on aluspõhimõtted Skautide haridusmeetodeid rakendatakse skautimisliikumise põhikirjas ja põhimääruses.
Loe ka: 1945. aasta põhiseaduse ajalugu
Vabatahtlik tegevus peaks olema aluseks sellele, et inimene saaks uueks skautide liikumiseks. Nii et ta järgis oma vabatahtlikkuse alusel skautide liikumise põhiliikmeid ja põhimäärusi. Vabatahtlikkuse alusel osaleb ta aktiivselt skautide liikumise korraldatud tegevustes.
Aukoodeksi põhimõtted
Aukoodeksi põhimõte on skaudihariduse meetodi üks põhimõtteid vastavalt skautluse põhiseaduse sätetele ja skautimisliikumise põhimäärusele. Kuigi aukoodeks on teadlikkus moraali ja tegude kohta hea, mis selle tulemusena inimese südamesse salvestub, sest see inimene teab hinda ise. Aukoodeks on viis ülla tegelase ülesehitamiseks ja kasvatamiseks. Aukoodeks sisaldab 4 põhipunkti, nimelt sisu, tunnistused, sotsiaalne aspekt ja vastutus.
Oskuste märkimise süsteem
Kvalifikatsioonimärkide süsteem on skaalade uurimise aluspõhimõte vastavalt eelarve sätetele Skautide liikumise põhitõed ja põhimäärused tuleb seetõttu rakendada haridusprotsessis skautlus.
Oskused antakse õpilastele pärast seda, kui asjaomane isik püüab selle oskuse oskuste omandamiseks pingutada. Kvalifikatsioonimärgi süsteemi rakendamisel on õpilase initsiatiivi ja iseõppimise element.
Meeskonna süsteem
Meeskonnasüsteem seisneb sisuliselt noorte paigutamises väikestesse rühmadesse, kus igaüks on 5-6 inimest. Meeskonnasüsteem on skautide haridusprotsess turismi kontekstis, et saavutada skautide liikumise eesmärke.
Skautide liikumine on laste ja noorte liikumine, mida juhivad anan ja noored ise, täiskasvanute juhendamisel ja vastutusel. See süsteem tuleb rakendada skautide liikumises, et õpilastel oleks võimalus õppida juhtima ja õppima juhtima. Selle süsteemiga muutub skautmeistri ülesanne kergemaks. Skaudid saavad liikuda praktiliselt, tõhusalt ja tulemuslikult.
Eraldi üksussüsteem
Eraldi üksussüsteemiks on mees- ja naissoost skautide üksuste eraldamine ning meessoost skaudi üksusi toetavad meestreenerid ja naissoost skauteüksusi naissoost treenerid.
Eraldi üksussüsteemi rakendamine, kuna see on skautliku hariduse metoodika aluspõhimõtete säte, mida rakendatakse skautide liikumise põhikirjas ja põhikirjas. Seetõttu peavad skautlikud liikmed seda rakendama ja seda täitma
Loe ka: Riiklikud ja rahvusvahelised pühad
Seega loengu Pendidikan.co.id artikkel skautide liikumise ajaloo kohta: määratlus, eesmärgid, põhimõtted, meetodid, põhilised haridusmeetodid, loodan, et see artikkel on teile kõigile kasulik.