APBN on: struktuur, funktsioon, põhimõte, ettevalmistus, tsükkel

APBN tähistab riigieelarvet. Selle reguleerimisalas on kaks vaadet, nimelt kitsas ja laias tähenduses. Kitsas tähenduses tähendab see kõiki APBN-i tulusid, kulusid ja riigi finantseerimist, mida antud juhul määratletakse valitsuse või riigina. Kui nüüd laiemas mõttes lisada see eraldatud riigivara näol.

APBN-i mõistmine

APBN määratlus

Kiirlugemisloendsaade
1.APBN määratlus
2.Riigieelarve õiguslik alus
3.Riigieelarve struktuur
3.1.Riigitulud ja toetused
3.2.Osariigi ostud
3.3.Riigieelarve esmane saldo
3.4.Riigieelarve ülejääk / puudujääk
3.5.Riigieelarve rahastamine
4.Riigieelarve funktsioon
4.1.APBNi peamised makromajanduslikud eeldused
5.Põhimõtted APBN-is
5.1.Eelarvepuudujäägi põhimõte
5.2.Dünaamiline eelarve põhimõte
5.3.Funktsionaalse eelarve põhimõtted
6.Riigieelarve koostamine ja kindlaksmääramine
7.Eelarvetsükkel
7.1.Jaga seda:
7.2.Seonduvad postitused:

Indoneesia valitsuse aasta rahanduskava, mille kinnitas Esindajatekoda (DPR). Eelarve loetelu, mis sisaldab eelarveaasta (1. jaanuar - 31. detsember) süstemaatilist kava ning üksikasjalikke laekumisi ja kulusid. Eelarve, riigieelarve muudatused ja riigieelarve vastutus määratakse seadusega igal aastal.

instagram viewer

Loe ka: Rahvusliku sissetuleku kontseptsiooni määratlus ja ajaloolised andmed


Riigieelarve õiguslik alus

1945. aasta põhiseadus on Indoneesia õigusliku struktuuri kõrgeim õiguslik alus. Seetõttu põhineb riigi rahanduse regulatsioon alati sellel seadusel, eriti 1945. aasta põhiseaduse VIII peatükis. IV artikli muudatus 23 reguleerib riigieelarvet (APBN).


Riigieelarve struktuur

Riigieelarve struktuur on järgmine:


  1. Riigitulud ja toetused

Riigi sissetulek on riigi puhasväärtuse liitmine. Mõned riigi tuluallikad hõlmavad järgmist:


1) maksutulu, sealhulgas:

  • Siseriiklik maksutulu
  • Rahvusvaheline kaubandusmaksu laekumine

2) Mittemaksulised riigitulud (PNBP), sealhulgas:

  • Loodusvarade laekumine
  • SOE kasumi sissetulek
  • Avalike teenuste agentuuri tulud (BLU)
  • Muu riiklik maksuvaba tulu

  1. Osariigi ostud

Riigikulutused on riigi puhasväärtuse vähendamine valitsuse poolt teatud perioodil. Mõned riigi kulud hõlmavad järgmist:

  • Töötajate ostlemine
  • Kaupade ostmine
  • Kapitalikulud
  • Intresside ostmine ja laenud
  • Toetused (energeetika ja mitteenergia)
  • Toetage ostu
  • Sotsiaalabi ostlemine
  • Mitmesugused ostud

Loe ka: Majandusüksus


  1. Riigieelarve esmane saldo

Esmane saldo on riigi tulude summa, millest lahutatakse riigi kulutused, välja arvatud võlgade intressimaksed. Valitsust peetakse edukaks, kui riigi tulude summa on suurem kui riigi kulutused.


  1. Riigieelarve ülejääk / puudujääk

Eelarve ülejääk on tingimus, kus riigi tulud on suuremad kui riigi kulutused.


  1. Riigieelarve rahastamine

Finantseerimine on kõik, mis makstakse tagasi ja / või kulud, mis makstakse tagasi nii vastaval eelarveaastal kui ka järgmisel eelarveaastal.


Riigieelarve funktsioon

Eelarve on vahend riigi kulude ja tulude reguleerimiseks, et rahastada valitsuse rakendamist ja arengut. saavutada majanduskasv, suurendada rahvamajanduse tulu, saavutada majanduslik stabiilsus ning määratleda arengusuunad ja prioriteedid terviklikult üldine.

Eelarve kinnitamise, planeerimise, järelevalve, jaotamise, jaotamise ja stabiliseerimise funktsioonid. Kõik tulud ja kulud vastavad tõele, et riigi kohustused antud eelarveaastal peavad olema eelarves. Ülejääki saab kasutada järgmise eelarveaasta riigieelarve rahastamiseks.

  • autoriseerimisfunktsioon, tähendab, et riigieelarvest saab aasta tulude ja kulude tegemise alus, seega saab kulutusi või tulusid avalikkusele arvele võtta.
  • planeerimisfunktsioon, tähendab, et riigieelarve võib olla suunaks riigile tegevuste kavandamiseks aastaks. Kui kulutused on ette planeeritud, saab riik teha kulutuste toetamise plaane. Näiteks on kavandatud ja eelarvestatud mitme miljardi dollarise tee-ehituse ehitamine. Seega saab valitsus võtta meetmeid projekti sujuvaks ettevalmistamiseks.
  • Järelevalve funktsioon, tähendab, et riigieelarve peab olema suunavaks hindamaks, kas riigivalitsuse rakendamise tegevus on kooskõlas sätetega. Seega on inimestel lihtne hinnata, kas valitsuse tegevus riigi raha kasutamiseks teatud eesmärkidel on õigustatud või mitte.
  • jaotamisfunktsioon, tähendab, et riigieelarve peaks olema suunatud töötuse vähendamisele ja ressursside raiskamisele ning tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamisele.
  • jaotuse funktsioon, tähendab, et riigi eelarvepoliitika peab võtma õigluse ja sobivuse.
  • stabiliseerimisfunktsioon, mis tähendab, et valitsuse eelarvest saab vahend majanduse põhialuste tasakaalu hoidmiseks ja selle poole püüdlemiseks.

Loe ka: APBD mõistmine - tüübid, funktsioonid, eesmärgid, ettevalmistamine, seadus, analüüs, näited


APBNi peamised makromajanduslikud eeldused

Makromajanduslikud põhieeldused mõjutavad oluliselt APBN-i struktuuri komponentide suurust. Põhieeldused on järgmised:

  1. Majanduskasv,
  2. nominaalne sisemajanduse koguprodukt,
  3. y-o-y inflatsioon,
  4. Keskmine SPN intressimäär on 3 kuud,
  5. Rupia vahetuskurss USA dollari suhtes,
  6. Nafta hind (USD / barrel),
  7. Õli tootmine / tõstmine (MBPD),
  8. Tõstegaas (MBOEPD),

Muud näitajad:

  1. Elanikkonnast
  2. Sissetulekust elaniku kohta
  3. Vaesuse tasemelt
  4. Töötuse määrast

Põhimõtted APBN-is

  1. Eelarvepuudujäägi põhimõte

Erinevus tasakaalus eelarve põhimõttest on see, et eelarvepuudujäägi eelarve määratakse kindlaks:

1) Välislaene ei kirjendata tuluallikana, vaid finantseerimisallikana.

2) Eelarve puudujääk on suletud siseriiklike rahastamisallikatega + välisrahastusallikatega (neto)


  • a) Eelarve puudujääk

PNH - BN = DA

DAP = AP - TP

PbDN = PkDN + mitte-Pk DN

PbLN = PPLN - PC PULN


Teave:

PNH: riigi tulud ja toetused

BN: Riigi kulutused

DA: Eelarve puudujääk

PbDN: DN rahastamine

PkDN: DN pangandus

Muu kui PKDN: panganduseta DN

PbLN: LN rahastamine

PPLN: Välislaenude aktsepteerimine

PCPULN: Välisvõlgade põhiosade maksmine

BLN: Välisabi


  • b) Tasakaalustatud eelarve

PDN - PR = TP

DAP = AP - TP


Teave :

NOP: tulude DN

PR: tavalised kulud

TP: valitsuse säästud

DAP: Arengueelarve puudujääk

AP: Arengueelarve


  1. Dünaamiline eelarve põhimõte

On absoluutsed dünaamilised eelarved ja suhtelised dünaamilised eelarved. Eelarve on absoluutselt dünaamiline, kui valitsuse säästud (TP) suurenevad aasta-aastalt.


Eelarve on suhteliselt dünaamiline, kui TP (DTP) protsentuaalne kasv jätkub või sõltuvus välislaenude arendusrahastusest väheneb jätkuvalt.


  1. Funktsionaalse eelarve põhimõtted

Funktsionaalne eelarve tähendab, et välisabi / laenud toimivad ainult arengueelarve (arenduskulud), mitte tavapäraste eelarvete rahastamiseks.

See põhimõte on kooskõlas arengu rahastamise põhimõttega "välisabi ainult täiendusena". See tähendab, et mida väiksem on välisabi / laenude panus arengueelarve rahastamisse, seda suurem on eelarve funktsionaalsus.

Loe ka: BPK määratlus - õiguslik alus, kohustused, funktsioonid, eesmärgid, väärtused, kohustused, karistused, liikmed


Riigieelarve koostamine ja kindlaksmääramine

  1. Riigieelarve on riigi finantsjuhtimise vorm, mille määrab igal aastal seadus
  2. APBN koosneb tulude eelarvest, kulude eelarvest ja rahastamisest
  3. Riigi tulud koosnevad maksutuludest, mittemaksulistest tuludest ja toetustest
  4. Riigi kulutusi kasutatakse keskvalitsuse ülesannete täitmiseks ning keskvalitsuse ja piirkondliku valitsuse vahelise rahalise tasakaalu saavutamiseks
  5. Riigi kulutused jaotatuna organisatsiooni, funktsiooni ja kululiigi järgi
  6. Keskvalitsus esitas DPR-ile eelmise aasta augustis riigieelarve seaduse eelnõu koos rahaliste märkuste ja tõendavate dokumentidega.
  7. Riigieelarve seaduse eelnõu arutelu toimub vastavalt DPRi koosseisu ja seisukohta reguleerivale seadusele.
  8. DPR saab riigieelarve seaduse eelnõus esitada ettepanekuid, mille tulemusel muutuvad tulude ja kulude summa.
  9. DPR teeb riigieelarve seaduse eelnõu osas otsuse hiljemalt 2 (kaks) kuud enne vastava eelarveaasta rakendamist.
  10. DPRi poolt heaks kiidetud APBN on üksikasjalikult määratletud organisatsiooni üksuste, funktsioonide, programmide, tegevuste ja kululiikide kaupa.
  11. Kui DPR ei kiida heaks riigieelarve seaduse eelnõu, võib keskvalitsus kulutada maksimaalselt eelmise eelarveaasta APBNi summa.

Eelarvetsükkel

Riigieelarve tsükli määratlus on ajavahemik või ajavahemik riigieelarve koostamisest kuni eelarve arvutamise seadusega kinnitamise hetkeni. Riigieelarve haldamine toimub viies etapis, nimelt riigieelarve kavandamise etapp, riigieelarve seaduse kehtestamine, riigieelarve seaduse täitmine, riigieelarve seaduse täitmise järelevalve ja aruandekohustus riigieelarve seaduse rakendamiseks. Järelevalve tulemusi ja aruandekohustust APBN-i rakendamisel kasutatakse kaalutlustena järgmise eelarveaasta APBN-i projekti ettevalmistamisel. Seetõttu on protsess katkematu silmus ja seetõttu sageli nimetatud kui riigieelarve tsükkel või tsükkel või tsükkel (APBN), nagu on näidatud joonisel selle all:

Tsükkel-Eelarve